Elu Saue vallas

Koalitsioon

2009-11-06T22:55:00.003+02:00

Pärast raskeid läbirääkimisi on sõlmitud koalitsioon Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), Reformierakonna ning valimisliidu Koostöö valimisnimekirjades kandideerinud ning valituks osutunud üheteistkümne inimese vahel. Koalitsioonilepingut saab lugeda siit.

Täiendus:
15. novembril taandasid ennast koalitsioonist IRL-i nimekirjas kandideerinud Olav Kruus (sõltumatu saadik) ja Ole Rasmussen (SDE). Koalitsioonist lahkuti omal soovil arvestades koalitsiooni ebakonstruktiivsust, kus koalitsioonipartnereid ei koheldud võrdsetel alustel. Koalitsioon jätkab ühkesa liikmelisena.

Aitäh teile!

2009-10-19T22:30:00.004+03:00

IRL-i nimekiri Saue vallas tänab kõiki toetajaid ja kaasamõtlejaid! Teie, head valijad tegite meile kõigile rõõmsa üllatuse, tuues valimisvõidu ja pöörates uue lehekülje valla ajaloos. Anname oma parima, esindades teid ja viies ellu soovitud muutused valla elus ja juhtimises. Uues volikogus on meil neli kohta. Teile alati avatud:

LAURI VAHTRE: 223 häält

OLAV KRUUS: 160 häält

RISTO KIILBERG: 85 häält

OLE MICHAEL RASMUSSEN: 73 häält

MART TAEVERE: 57 häält

ULVI INGVER: 50 häält

HANS NIINEPUU: 42 häält

KRISTJAN KRUUS: 38 häält

RAIVO KOKSER: 37 häält

EHA SINIVESI: 33 häält

JAANUS KAHK: 24 häält

KERSTI OJASU: 23 häält

VAHUR UTNO: 22 häält

AVO JÄRV: 11 häält

MERLE HAVIK: 10 häält

HÄLIS SUVI: 5 häält

PEETER KOMBE: 3 häält

KOKKU
896 häält

Valimistulemus

2009-10-19T00:15:00.002+03:00

Esialgsetel andmetel võitis Saue vallas valimised IRL nimekiri. Meid toetas 20% valijatest, ehk kokku täpselt 900 inimest. Täname kõiki meie valijaid usalduse eest ning lubame anda järgmise nelja aasta jooksul endast parima, et meie valijatel ei tekiks oma antud hääle suhtes ühtki kahtlust!

Valimistulemus Saue vallas

Hea valik

2009-10-17T21:06:00.003+03:00

Teie valik.
Teie valikust, kas lähete sügisilma trotsides valima ja kelle toetuseks hääle annate, sõltub palju. Olgugi, et sagedasti seda uskuda ei taheta. Teie valikust sõltub, millised inimesed, millistest nimekirjadest meie valla volikokku valitakse. Edasi sõltub omakorda neist, kas ja milliseid lahendusi need inimesed välja töötavad ja milliseid otsuseid toetavad.

Oma kampaanias oleme keskendunud peamiselt positiivsetele ja pehmetele sõnavõttudele. Üldjuhul hoidunud tõrelemisest seniste vallajuhtide hämarate ja kahtlusi äratavate skeemide üle. Vald on rikas ja üht-teist on arendamiseks ju tehtud. Samas on ikkagi valla senises juhtimises palju mõttelaiskust ja hämarat rahakasutust, mis on ärgitanud meid intensiivsemat kampaaniat tegema. Vabandame, kui see on kedagi tüüdanud. Me ise oleme seda teinud vaid parimas soovis, tahtes teid panna mõtlema, mida, kuidas ja kellega saakime oma ümbritsevat elukeskkonda paremaks muuta. Muuta nõnda, et vallajuhid tegutseksid oma kogukonna heaks varmalt ja mõeldes pikaaegsele perspektiivile.

Oleme valmis koalitsiooni looma valimisliit Koostöö ja Reformierakonna saadikutega. Loodan, et teil kõigil jätkub jaksu minna valima ning teha üks tark ja parima äranägemise järgi tehtud otsus. Võtame hea meelega valitsemisvastutuse ja näitame oma suutlikkust, kui annate meile selleks mandaadi.

Oleme alati avatud teie mõtetele ja arvamustele. Nii personaalselt, kui kasvõi selle blogi kommentaaride vahendusel.

Head kodutunnet soovides,

KRISTJAN KRUUS
IRL Saue valla valimisnimekirja noorim liige
Kandidaat nr 168

Sovhoosivalla viimsed päevad?

2009-10-17T21:01:00.001+03:00

Vallajuht Keskerakonnast ütleb, et ulmeliste ideedega valda ei juhi. Muidugi, seniste võimurite – Keskerakonna ja Rahvaliidu (kes nüüd valimisliidu Saue vald varju pugenud) jaoks on ju ennekõike oluline pragmaatilisus, mitte ettepoole vaatamine ja innovaatilisus. Päevavajaduste rahuldamine, ent kellele? Ikka omadele.

Kuidas teisiti hinnata imelikke tehinguid, kus vallarahva rahadega ostetakse lammutamist ootav kaalukoda või hektareid põllu-karjamaad. Kas vald hakkab kartuleid kasvatama või lehmakarja pidama? Just sellised mõistetamatud, onupojapoliitikast või jonniajamisest tingitud finantstehinguid, on viimastel aastatel tehtud – ettepaneku tegijaks muidugi vallavalitsus.

Vald ostis 2008. aasta detsembris Laagri alevikus kinnistud Vae 3, 3a, 4, 5, 6a ja 6b, mille hulgas on ka amortiseerunud ning ammu kasutamata sovhoosiaegne kaalukoda. Maatükkide eest maksti veidi alla poole miljoni krooni. Maad, shs kaalukoja, oli ärastamisperioodil kokku ahnitsetud sovhoosimajandist kujunenud põllumajandusettevõtte Sagro juhtide poolt. Nüüd korraga ei olnud Sagrol enam lagunevat hoonet ning sõidutee äärde jäävat tühermaad vaja, vallavalitsus oli aga varmas selle eest maksumaksja raha välja käima. Maad osteti vallale 2008. aasta detsembris, mil kinnisvarahinnad polnud veel järsult langenud, ent näitasid seda trendi. Ei ole vist põhjust lisada, et Sagro suuromanik istub volikogus ning kandideerib tänagi ühes valimisnimekirjas.

Või see karjamaa Alliku külas. Mõnele võimupoliitikule oli vastumeelt, et Steri-tehase jant ka vallajuhtidele kriitikat tõi. Nii soovitigi Vargamäe peaarulikult vimmamehele riugas tagasi teha ning eelisostu õigusega näpata kahe eraisiku omavahelise tehingu sees põllumehelt reaalselt kasutatav karjamaa. Mida teeb vald karjamaaga?

Saue vald on kujunenud nõuka-aegse riigimajandi järglasena. Isegi valla piirid on enamvähem samad mis olid omaaegsel V. I. Lenini-nimelisel näidissovhoosil. Paraku on ka juhtimispõhimõtted ning inimsuhted jäänud sovhoosiaegseiks. Ent kas sellistega saab loota arengule XXI sajandil?

Liiga kauaks on senised vallajuhid ning neid „kummitemplina” toetavad nimekirjakaaslased jäänud istuma vallamaja pehmetesse tugitoolidesse. Praegused võimurid on siin laiutanud pea kogu iseseisvusaja, pärast sovhoosikorra kokkuvarisemist. Võimustruktuurid on ülimalt läbi imbunud kambakraatiast – valla allasutuste töötajad kandideerivad võimurite valimisnimekirjades, selleks, et pärast saada priskem noos eelarvepirukast.
Mina soovin üht kaasaegset omavalitsust näha innovaatilise mõtlemise, demokraatliku juhtumise ning ligimesearmastust kiirgava struktuurina. Head valijad – aidakem oma hääletamisega senistel vallajuhtidel aru saada, et stagnatsioon on siin liiga kaugele levinud!
Kaua võib?
Lõpp V. I. Lenini-nimelisele sovhoosivallale, saagu Sauest kaasaegne, inimkeskne omavalitsus!

OLAV KRUUS

Kandidaat nr 163

Filmikroonikad Laari kohvikus

2009-10-17T00:03:00.003+03:00

Täna, laupäeval 17. oktoobril näitab Laari kohvikus Filmikroonikaid kaunitest 30ndatest Olev Kruus (kandidaat nr 163 Saue vallas). Ürituse on tasuta ja algab kell 17.00. Kõik on oodatud.

Meie üritustel ei tõstata me ise poliitilisi teemasid, ent soovijatega vestleme alati meeleldi ka vallaelu puudutavatel teemadel.

Rohkem infot Laari kohviku ürituste kohta leiab aadressilt:

www.irl.ee/et/laari-kohvik

Hea lugeja!

2009-10-16T10:06:00.002+03:00

Viimastel nädalatel on Sind ümbritsetud lubadustega. Meelitatud ilusa tuleviku, reaalsete arenguprojektide ja poliitilise roosamannaga.
Tänavune valimisaeg erineb varasematest selle poolest, et pea kõik erakonnad ja valimisliidud on lisaks enesereklaamile tuletanud meelde ka tõsiasja, et kõige tähtsam on valima minek, valiku tegemine. „Mine valima!” on tänavuste valimisnädalate sama trendikas hüüdlause kui aastate eest märksõnaliseks saanud „Vali mind!”.

Varasematel valimistel on aktiivset valimiskutset esitanud peamiselt vaid parempoolse mõttelaadiga erakonnad – IRL-i eelkäijad ning Reformierakond. Ju on nüüd lõpuks kodanikuühiskonna tähtsusest aru saanud needki poliitilised jõud, kes varem lootsid oma kindlale valijaskonnale, keda valimistoimingule innustas peamiselt kohusetunne.

Valimised – see on Sinu võimalus, hea lugeja, julge kodanik. Sinu võimalus mõjutada läbi valitud isikute järgmiste aastate otsuseid. Mõtle ja kaalutle hoolega. Arvamus, et ühest häälest ei sõltu midagi, on väär. Ühest häälest saab kümme, sada või tuhat – seda enam, mida rohkem on aktiivseid kodanikke. Vaid vaba, demokraatlik ühiskonnakorraldus annab inimesele selle võimaluse ja see ei olegi nii iseenesestmõistetav või tavaline, kui mõelda kasvõi lähiajaloo või teiste geograafiliste piirkondade peale. Sestap kasutagem oma võimalust! Kasutagem targasti ning tuletagem naabrile, sõbrale ja kaaslaselegi meelde, et meie endi kätes on oma elukeskkonna arengute turgutamine. Vastasel juhul, valimisi ignoreerides, pole põhjust ega ka õigust järgnevate aastate jooksul kurta, et elu veereb allamäge, et vallas on asjad kehvasti.
Mõtle ja tee oma teadmistel ning südametunnistusel põhinev tark otsus! See on meie kõigi parema homse, parema koduvalla nimel. Mina lähen valima!

Sinu volinik 2005-2009, Olav Kruus
2009.a. valimistel kandidaat nr 163

Rattateed – jalgrataste jaoks!

2009-10-16T00:02:00.002+03:00

Rattateed – jalgrataste jaoks!
Viimasel ajal on Laagri väljanägemine paremaks muutunud. Lagunenud teed on kaetud uue ja sileda kattega. Ja tehtud on lausa midagi uut siinsetes oludes – teed jalakäijatele ja jalgratturitele. See näib olevat tore. Kuid kahjuks need uued teed ei toimi kuigi hästi.
Rattaga nendel teedel sõites mõtlen ma ikka, kas neid teid kavandanud arhitektid on ise kunagi jalgrattaga sõitnud. Ilmselt mitte. Nad töötavad plaanide ja pliiatsitega ning rakendavad teooriaid, aga ei testi oma tööd praktikas. Sest kuidas muidu on võimalik, et igal kõrvalteel ja ülesõidul on 2-5 sentimeetri kõrgused äärekivid. Näiteks Veskitammi kandis liikudes avastate peagi, et seal on väga palju kasutatud äärekive. Ja need on nagu barjäärid, mis takistavad liiklemist iga 50 meetri järel. Võib-olla on sellist teed ilus vaadata. Aga minu arvates tuleks need tobedad takistused kõrvaldada ja muuta rattateed kergesti kasutatavateks.
Jalgratas on mõnede eestlaste jaoks ikka veel kahtlane “rauast hobu”. Seda peetakse kas spordivahendiks või puhkusel vaheldust pakkuvaks asjanduseks. Jalgratas kui TRANSPORDIVAHEND on paljude meelest ohtlik või vähemal kummaline. Aga see ei ole ainus võimalus. Mitmetes maades, mis polegi Eestist teab mis kaugel ning kus maastik ja kliima on ka suhteliselt sarnased, kasutavad inimesed jalgratast kui tõsiselt võetavat alternativi autodele ja avalikule transpordile.
Jalgratta kasutamiseks transporivahendina ei olegi vaja muud, kui muuta oma harjumusi ja kujundada vajalikud võimalused. See polegi nii raske ega kallis. Selle eest saame me ka parema tervise, puhtama keskkonna. Ja uskuge või mitte – saame suurema vabduse! Sest siis ei ole muret parkimisega ega sõltu bussigraafikust.
Saue vald on nii lähedal Tallinnale, et kohalik omavalitsus peaks innustama inimesi jalgratast kasutama igapäevaseks liiklemiseks. Aga selleks on vaja veel rohkem jalgrattateesid nii Tallinnast Laagrisse kui mujale valla piirides. Miks mitte ka Saue linna. Selllest saab kasu igaüks. Ennekõike aga lapsed, kellel on vaja jõuda kooli kiiresti ja ka turvaliselt. Seda siis, kui jalgrattateed on kasutamiseks tehtud.

TULE REISIJUTTUDE ÕHTULE!

2009-10-13T16:24:00.004+03:00

Oma seiklustest räägivad:
Kristjan Kruus - kümme kuud Austraalias
ja Uus Meremaal
Tõnu Pihelgas - kuus kuud läbi Aafrika

Kodust kaugel juhtub palju ja näeb veelgi rohkem.
Tule kuulama ja järgi uurima!

Sellel neljapäeval, 15. oktoobril kell 19.00
Veskitammi Kultuurikeskuses.
Üritus tasuta

E - valimised

2009-10-13T15:31:00.004+03:00

Täna ja homme on võimalik veel eelhääletada või e-häält anda internetis. Seega, kui valik on teie peas valmis küpsenud, siis saate oma hääle anda juba nüüd.
Nii suureneb tõenäoliselt valimisaktiivsus ja õiglustunne inimestes. Ole aktiivne ja langeta üks tark valik.

Rohkem infot valimiste kohta leiate siit: http://www.vvk.ee/

Oma e-hääle saate anda siit: http://www.valimised.ee/

Neile, kes ei soovi enam olla ükskõiksusparteis

2009-10-13T14:59:00.002+03:00

Eestlased on omamoodi rahvas – neil on ükskõik. Eriti ükskõik on neil siis kui nende enda keel pole see, mis keset külma talve raua külge on jäätunud.

Tallinna ümbritsevad vallad on täitunud lugematu hulga uusehitistega. Siin on avaldunud jälle üks eestlastele omane ühine joon. Me kõik tahame elada oma majas, mis paikneb kenas looduslikus kohas. Minu arvates on see üks ütlemata positiivne omadus. Mis saaks olla veel ilusam kui väike asum: eramajad koos kenade haljastatud kruntidega, jalgrattateedega, mänguväljakutega, lasteaiaga, spordiplatsidega, poekesega koos esmavajalikuga ... Aga kas meil ikka on nii?

Tegelikkuses laiub põllul endisel külake, kus üks maja kehastab moodsa arhitektuuri tippsaavutust, teine tema kõrval avaldab austust meie ajaloole oma palkseinte ja õlgkatusega. Kenad majad kõik aga kas sellises koosluses? Kus on mänguväljakud ja spordiplatsid, lasteaedadest rääkimata? Tõenäoliselt on meil jälle olnud ükskõik!

Meie eakate põlvkond on saanud tunda eelmise sajandi kogu keerukust ja raskust. See on imekspandav, kuidas nad on suutnud toime tulla, kuidas jääda nii heatahtlikeks. Kui palju neis on tarkust! Eks noored silmad näevad küll terasemalt aga vanad näevad sügavamalt. Enamus neist näevad läbi ka odava populismi, millega püütakse neid mõjutada. Minu vanamemmest sugulast ajab naerma kui mõned persoonid püüavad mõjutada nende põlvkonda postkaartidega ja muude selliste võtetega – see pidavat mõjuma ainult neile, kes ei loe ajakirjandust, ei saa enam maailmaasjadest täpselt aru või lihtsalt on keeleliste probleemide küüsis.

Vanema põlvkonna vajadused on üllatavalt tagasihoidlikud, sest on ju hakkama saadud väga keerulistel aegadel. Mõnikord piisab kui tunda vaid huvi, kuidas nad toime tulevad. Või, et vahel keegi küsiks: kuidas tervis on? Või, et mida nemad arvavad oma rikkalikele kogemustele toetudes? Või, et ehk on neil abi vaja tegelikult küll väikse aga vajaliku asja lahendamisel, näiteks bürokraatlike paberite täitmisel või raskemate asjade transpordil. Tegelikult saavad meist ju paljud neile seda pakkuda aga meil on ükskõik.

Lapsi sünnib üle paljude aastate rohkem kui on neid, kes meie hulgast lahkuvad. Aga see, et lapsi on rohkem - on asja üks külg, teine külg on see, et neid tuleb kasvatada, arendada nende loovust ja kehalisi võimeid. Lapsed peaksid kasvama hästi toimetulevates ja positiivse eluhoiakuga peredes. On elementaarne, et lasteaed ja vähemalt algkool asuvad kodu läheduses. Lapsed on erinevad, nendega tuleks ka tegeleda erinevalt. Noored pered on küll tihti uskumatult tublid, aga kogu see uuenenud ühiskond oma üle mõistuse kiirelt arenenud vajaduste ja võimalustega, on noored lapsevanemad “tühjaks lüpsnud”. Kui kuidagi veel jõuab laenud makstud ja leiva lauale, siis lastesõbraliku, rahuliku ja samas loova õhkkonna loomiseks ei jätku enam jaksu.
Ent meil on sellest ükskõik, sest meie saime ju oma lapsed kasvatatud ja küll kasvavad nüüdki, mis sest, et sama ükskõiksed kui me isegi.

Ees on kohalike volikogude valimised. Paljud meist valima ei lähe, sest miks me peaks seda tegema. Meil on ju ükskõik, kes seal meie eest otsustavad: mida meie kodukohas arendada, millistes europrojektides osaleda, kuidas saaksime keskkonnasõbralikumalt toimetada, millised on võimalused uute töökohtade loomisel, mis vahenditega ettevõtlust arendada, kuidas oma eakaid rohkem kaasata, kuidas laste elu suunata ja neid arendada jne.

Tahan teha üleskutse kõigile neile, kes ei taha enam olla eestlaste ühe miljoni suuruse ükskõiksuspartei liikmed. Alustaks sellest, et läheks sellel aastal valima. Ja mitte ainult – teeks ka valitud inimestele oma ettepanekuid ja hiljem nõuaks aru, kuidas kavanadatud tegevused ellu viiakse. Mis on ette võetud ühe või teise probleemi lahendamiseks. Kui me järgi ei proovi – siis ei saa me ka kunagi teada, kas sellest siiski midagi oleneb kui me ühel päeval enam ükskõiksed ei oleks.

Ulvi Ingver
Kandidaat nr 165

Keda või mida me valime?

2009-10-12T21:57:00.005+03:00

Ikka ja jälle kohtab inimeste seas nõutust selle suhtes mis valimised tulemas on ning mida siis konkreetne valimistulemus mõjutab. Seepärast siin ka meeldetuletav selgitus neile, kelles see küsimus segadust tekitab. Niisiis, keda või mida me valime?

18. oktoobril valitakse Eestis KOHALIKE OMAVALITSUSTE volikogusid. Nagu nimetuski ütleb, valitakse neid otsustusorganeid, volikogusid, mis otsustab ja juhib asju omavalitsuses, kohapeal. Eesti riigivalitsemise ülesehitus on kahetasandiline – riiklik ehk keskvalitsuse oma ja omavalitsuslik, seega linna või valla ulatuses juhtimine. Eestis on hetkel 226 omavalitsust ja nende volikogusid me valimegi.
Volikogu – vallavalitsus – valla ametnikud
VOLIKOGU ei ole organ, kus ametnikud töötaksid igapäevaselt ja selle kaudu teostaksid valla igapäevast valitsemist. Küll on volikogu omavalitsuse tasandil kõige kõrgem juhtimisorgan. Volikogu langetab otsuseid ja võtab vastu õigusakte, mille järgi OMA-VALITSUS (omavalitsuse igapäevane valitsemisorgan) tegutseb. Volikogu õigusaktid on linna või valla valitsusele täitmiseks.

Niisiis, teie head valijad, valite Saue valla volikogu. Volikogu valib ehk nimetab ametisse Saue Vallavalitsuse. Vallavalitsus on väiksearvuline poliitiline valitsemis- ja juhtimisorgan. Saue Vallavalitsus on viimastel aastatel olnud seitsmeliikmeline. Vallavalitsus teeb otsused oma istungitel, mis toimuvad vastavalt korrale ning vajadustele, enamasti sagedusega kord nädalas.

Poliitilist vallavalitsust ja omavalitsuse ametnikke juhib vallavanem. Valla juhtimist igapäevase tööna teevadki omavalitsuse ametnikud. Need on teenistujad, kellega vallakodanikel on vallamajas kõige sagedamini kokkupuudet oma asjade ajamisel. Tavakõnes nimetatakse just vallavalitsuse ametnike kogumit vallavalitsuseks ja ega eesti keeles olegi erinevaid nimetusi ametnikest koosnevale täitevvõimuorganile ning poliitilisele omavalitsuse valitsusele. Esimesed teevad oma igapäevast tööd ametnikena ja saavad oma töö eest palka, teised käivad koos vastavalt korrale ning saavad valla juhtimisele panustatud aja eest kompensatsiooni. Ka volikoguliikmed ei istu igapäevaselt vallamajas ning ei saa oma töö eest palka, vaid tasu. Tasu suuruse otsustab volikogu. Saue vallas oli lõppeva valitsemistsükli, nelja aasta jooksul, volikogu lihtliikme tasu suuruseks 1500.- krooni kuus, miinus maksud. Volikogu komisjonide esimehed, aseesimees ja esimees saavad suuremat tasu. Volikogu esimehe tasu suuruseks oli seni 7000.- krooni kuus. Minu ettepanek volikogule, nelja aasta eest, oli töötada tasuta, ent kahjuks teised volinikud seda ettepanekut ei toetanud.

Volikoguliige kui teie mõtete pikendus
Valitavaid volikoguliikmeid on teil, head valijad, õigus alati mõjutada. Te võite igale volikoguliikmele rääkida ära oma mured, pakkuda ideid, soovitada, nõuda ja anda nõu. Volikogu liige teeb istungitel otsused oma südametunnistuse järgi või parteidistsipliinist lähtuvalt. Vallavalitsuse ametnikke te mõjutada ei saa. Ametnik töötab õigusaktidele ning oma ametijuhendile vastavalt. Neist lähtuvalt langetab ka otsuseid, vaid oma volituste piires.

Omavalitsuste volikogud valitakse neljaks aastaks. Niisiis, te saate oma valijahääle kaudu mõjutada valla tipptasemel juhtimist järgnevaks neljaks aastaks. Mõelge, analüüsige ja tehke oma tark otsus. Ja kui otsus on tehtud, kui valimistulemused on reastanud kandidaadid, ärge unustage oma valitut, vaid aidake teda oma ettepanekutega ja nõudke talt tehtud töö kohta aru. Teie mõjutategi oma otsuste, ideede ja ettepanekutega Saue valla elu järgneval neljal aastal. Tulemuslikku otsustamist, head valimisindu!

Olav Kruus
Kandidaat nr 163
Saue Vallavolikogu liige 2005-2009

Positiivsed uued ilmakodanikud

2009-10-12T16:21:00.004+03:00

Täna tuli rõõmusõnum, et meie kandidaadi Risto Kiilbergi perre on sünidnud tütar, kes on juba kolmas laps nende peres. Südamlikud soovid kõigi meie poolt ja loodame, et noor pere tunneb end igati õnnelikult.

PS. Lähikuudel on mõnes teiseski meie kandidaadi peres oodata juurdekasvu. Hoiame teile kõigile pöialt. Head ja veel kord head!

Noored, ärge ainult magage siin!

2009-10-09T21:49:00.007+03:00

Tihti võib õhtuti näha tänavatel ja parklates noori kogunemas. Mitte, et neis kogunemistes midagi halba oleks või et vahel ei võiks tänavanurgal kokku saada, vaid kas nii peab?

Selle asemel võiks ju minna hoopis noortekeskusesse või mõnda mõnusasse pubisse, kui vaid oleks kuhu minna. Miks peaks näiteks Laagrist linna sõitma, kui on soov mõne sõbraga õhtul lihtsalt välja minna, juttu ajada, mõni jook võtta või jalgpalli vaadata?

Valla kohustused elanike ees ei piirdu ainult teede ja kanalisatsiooniga. Meil on õigus nõuda rohkemat, eriti kui näitame ise initsiatiivi. Muidugi ei hakka vald mingit munitsipaalpubi rajama ega ettevõtjaid kõrtsmikeks meelitama. Tegevusterikas noortekeskus olekski aga veel parem, nii rahakotile kui ka vaimule. Igaljuhul leiaks sellises kohas rohkem võimalusi mõtestatud tegevusteks, kui iga reedene parklavestlus seda pakub.

Iseenesest ei juhtu midagi

Millegi iseeneslikku juhtumist ootama jäädes ei või kunagi teada, kas midagi üldse sünnib. Hoopis mõttekam on ise mõni tegus samm teha. Siin aga tekibki küsimus kuhu on suunatud noorte kodanikualgatus ja ettevõtlikkus? Paljud noored, nii ka mina, olen oma tegemiste kaudu seotud peamiselt linnaga. Sest kus juba on tegutsemist, seal ka juhtub rohkem. Sellel samal põhjusel ongi meil vaja puhuda hing sisse huvitegevustele ja vabaaja tegevustele kodukandis. Kodukandi asum peaks noori ka liitma läbi tegevuste ning tutvuste, mitte olema lihtsalt magalaks linna kõrval.

Noortekeskuse loomiseks tuleks vaid ühendada mõned initsiatiivikamad inimesed, kes on valmis vabatahtlikkuse alusel ja eneseteostuse nimel töötama. Seejärel luua MTÜ ja asuda valla abiga otsima võimalusi ruumide leidmiseks. Edasi tuleb noortel luua keskusele tegevuste näol sisu, millele kindlasti saab toetuseks vahendeid leida paljudest MTÜ-dele suunatud fondidest ja meedetest. Seega on hetkel puudu vaid inimesed, kes Laagri noori ühendava vabaajakeskuse vedamise enda peale võtaksid. Need inimesed on meie seas kindlasti olemas.

Samamoodi ka väiksemates kohtades, külades. Rahvamajad pole tehtud ainult vanematele inimestele. Hei Noor! Võta üks lahe idee, kutsu sõbrad appi, tee üritus teoks ja tunne, et Saue vallas on hea elada!

Kristjan Kruus
Laagri elanik
Kandidaat nr 168

Koolikoht igale lapsele ka Saue vallas!

2009-10-09T21:37:00.002+03:00

Meie perel sellel aastal vedas – meie poeg pääses Laagri kooli. Kuid vaatamata kergendusele ja rõõmule ei saa ma unustada, kuidas möödus sellele eelnenud aasta. Olime hirmul ja ebakindlad: mis saab siis, kui meie poed ei soorita kooli pääsemise katset edukalt? Kuhu ta siis õppima läheb? Ja kas meie perel üldse on mõtet edasi elada Laagris, kui meie laps ei pääse kohalikku kooli?

Meie poeg on sündinud septembris ja olime otsustanud, et saadame ta kooli siis, kui ta on juba kooliealine. Seda selleks, et ta oleks koolis käimiseks piisavalt küps. Kuid siis algas tsirkus. Laagri kooli pääsemiseks on sellise nõuded, et pidime ta saatma eelkooli ja abi saama eraõpetajatelt. Ja meie pole ainsad, kes taolist ebakindlust läbi elasid. Mitmed lapsevanemad nii meie poja kui tesitest lasteaedadest on sellise olukorra pärast pettunud.

Levisid jutud, et koguni 30 % kohalikest lastest peavad minema kooli kuhugi mujale. See tekitas lapsevanemates paanika, nii et vallavanem oli sunnitud meiega kohtuma. Too õhtu kultuurimajas oli kirglik – pettunud vanemad esitasid talle palju teravaid küsimusi. Minu arvates on tähelepanuväärselt halb see, et kohtumine vallavanemaga toimus meie, lapsevanemate nõudmisel, mitte vallavalitsuse algatusel.

Lõpuks kujunesid asjad nii, et vähemalt sellel aastal olid “ainult” 13-15 last sunnitud teistesse koolidesse minema. Olukord oleks olnud palju hullem, kui mitmed pered poleks ise oma lapsi Tallinna eliitkoolidesse saatnud.

Mina olen pärit Taanist, kus erakoolid on tegutsenud väga kaua aega. Ja ma olen nõus, et erakoolid konkureerivad avalike koolidega. Mul ei ole midagi selle vastu, et Laagri koolil on kõrged püüdlused – kujuneda heade tulemustega kooliks. Aga mu meelest on vägagi vaieldav, kui kohalik avalik kool tegutseb nagu eliitkool, sest siis ei pääse sinna õppima oluline hulk kohalikke lapsi. See oleks õigustatud ainult siis, kui vallavalitsusel oleks väga selge tegevuskava vähemate võimetega kohalike laste jaoks. Selline tegevuskava tagaks kõigile kindlustunde.
Skandinaavias, nii nagu Euroopas tervikuna, on kohalik omavalitsus avalik võim, mitte äriettevõte. See tähendab, et kohalik omavalitsus on kohustatud tegutsema kõikie kohalike elanike huvides. On ilmselge, et praegune vallavalitsus ei ole oma kohustust vähemalt kooli osas täitnud. Sest millised võimalused on tagatud nii öelda suuremate vajadustega lastele meie vallas? Millist nõu annab meie vald nendele vanematele, kelle laps ei suuda Laagri kooli pääsemise katset sooritada? Ja lisaks: kuidas vallavalitsus tagab, et tulevikus on piisavalt informeeritud iga lapsevanem? Et meil, kohalikel lapsevanematel, ei oleks vaja ilmaasjata muretseda ega karta.
Me vajame Saue vallas palju rohkem läbipaistvust ja avatust. Ja kindlasti vajame me taolist koolikorraldust, mis tagaks hariduse mitte ainult helgematele peadele, vaid igale lapsele.

Ole Michael Rasmussen

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Kandidaat nr 171

Õhtu Raimond Valgrega

2009-10-08T13:57:00.004+03:00

Mängufilm
„Need vanad armastuskirjad“

ja ajastukroonikad

...üllatus ka!

14. oktoobril kell 19.00 Hüüru mõisas

Korraldab ja kommenteerib OLAV KRUUS

TASUTA

2009-10-08T13:35:00.001+03:00

Meie valimisnimekirja seisukohad oma valla arendamiseks

2009-10-08T13:18:00.003+03:00

Ma pigem süütan küünla kui hakkan kiruma pimedust.
Teeme omavalitsuse töö tõhusaks ja inimkeskseks. Omavalitsus peab tegutsema oma kodanike hüvanguks. Pikendame vallavalitsuse lahtiolekuaegu ning piirame valitsemiskulude kasvu. Vallavalitsus näoga inimese poole! Majandamine Saue vallas edukaks!

Et lamp valgustaks, on sinna vaja õli valada.
Hoolime inimesest. Vald peab looma tervisliku ja kultuurse elukeskkonna. Toetame eakaid nii rahaliselt kui bürokraatlikul asjaajamisel.
Toetame lastega peresid, noorte õppimisvõimalusi ja eraalgatust. Loome toetusfondi väikelaste koduhoiuks ning valla stipendiumi edukale üliõpilasele. Suurendame kooli- ja lasteaiakohtade arvu! Abistame päevahoiuteenuse pakkumise soovijaid.

Inimesed on nagu nad on - ja neid ei tule mitte muuta, vaid tundma õppida.
Panustame tervislike eluviiside propageerimisse. Igasse asumisse spordiplats, kultuuriüritused vallarahvale lähemale! Valla osalusega organisatsioonide tegevus ning rahastamine läbipaistvaks. Toetame erivajadustega inimeste väljaõpet ja töötute ümberõpet. Saue piirkonnas tuleb rajada ümberõppekeskus – euroraha tuleb rakendada kohapeal!

Kui unistad vikerkaarest ei tohi karta vihma kätte sattumist.
Uuendame arengukavad ja üldplaneeringu, mis peaksid olema tihedamalt seotud eelarvega ja sisaldama rohkem võimalusi. Algatame valla teede ja tänavate teemaplaneeringu. Rajame enam jalgrattateid (kergliiklusteid) valda.
Hindame keskkonnasäästlikkust ja loodussõbralikkust. Elulaad muutugu keskkonnasõbralikuks, energisäästlikkus eluviisiks!

Mõistus seisneb selles, et näha erinevate asjade sarnasust ja sarnaste erinevust.
Edendame valla infrastruktuuri. Tagame juurdepääsu valla tõmbekeskustele korras (tolmuvabade) teede ja toetatud ühistranspordi kaudu. Vald saab abistada kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kättesaamist igas väikekülas.
Tõstame turvalisust. Rohkem ennetavaid tegevusi, näiteks enam turvakaameraid riskikohtadesse.

Kui sa ise endasse usud, siis usuvad sinusse teisedki.
Loome soodsad tingimused väikeettevõtete tekkeks, abistame neid toetuste taotlemisel ja koolituste läbiviimisel, koos sellega aitame kaasa uute töökohtade tekkele. Valla abi ettevõtluse starditoetuste saamisel!

Miks valida meid?

2009-10-08T12:35:00.003+03:00

Saue valla Isamaa ja Res Publica Liidu valimisnimekirjas kandideerivad väga erinevate valdkondade inimesed, seepärast oskame võimalikult paljudes küsimustes oma valijaid esindada ja nende huve kaitsta.

Oleme positiivse eluhoiakuga – me ei keskenduda sellele mis seni halvasti tehtud, vaid sellele mida meie suudame paremini.

Me seisame näoga inimese poole, volikogu liikmed ja vallaametnikud on ametis valla elanike jaoks, mitte vastupidi.

Meil on entusiasmi, oleme tahtmist täis tegutseda parima elukeskkonna hüvanguks.

Meie nimekirjas on nii ettevõtjaid, palgatöötajaid, avaliku sektori teenistujaid kui ka vabakutselisi kunstiinimesi, seepärast oskame analüüsida situatsioone ja probleeme erinevatest lähtekohtadest nähtuna.

Meil on elukogenud inimesi ja noori, mõlemad on vajalikud, sest noored silmad näevad terasemalt, vanad sügavamalt.

Meil on volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse tippjuhi kogemustega inimesi, seepärast teame, mida kujutab endast töö volikogus ja oleme veendumusel, et meie panus võiks olla tõhus.

Meil on mitmest rahvusest esindajaid, seepärast oleme varmad ära kasutama teiste riikide kohalike omavalitsuste töö korraldamise kogemust ja tavasid.

Oleme sallivad; meil on inimesi, kes on elus hätta sattunuil aidanud leida võimalusi kriisiolukordadest väljatulemiseks.

Oleme innovaatilised, meil on kandidaate, kes on juurutanud uusi lahendusi kohalikus omavalitsuses ja jaganud oma kogemusi teistelegi. Õhutame kasutama e-valimise võimalust.

Oleme kultuuri- ja ajaloolembesed; väärtustame väikerahva suurimat väärtust – kultuuri.

Teeme koostööd, toetame ka teiste erakondade ning valimisliitude ettepanekuid, mis pole vastuolus meie üldiste põhimõtetega.

Suhtume sallimatult korruptsiooni, tahame, et valla tegevus oleks läbipaistvam, ausam ja demokraatlikum.

Tallinna lähivald – kas „vaikne kena kohake“ ja linlaste aiamaalapp? (Riigikogulasena koduvallast)

2009-10-06T12:13:00.004+03:00

Kindlasti ei ole mingit põhjust väita, et Riigikogu kogemusega isik on automaatselt parem vallavolinik kui mõni teine, kel seda kogemust ei ole. Olen veendunud, et oluline on ausus, terve mõistus, valla ja vallaelanike ning nende vajaduste tundmine. Muidugi ka oskus kuulata, kõnelda ja argumenteerida. Kuivõrd mulle neid omadusi antud on, otsustagu teised.

Tõsi, olen töötanud nii Toompeal, Tallinna volikogus kui Nõmme halduskogus. Kindlasti ei tule neis omandatud kogemused kahjuks, kuid minu jaoks ei ole väga suurt vahet, mis viisil või meetodil neid oma koduvalla heaks rakendada.

Mulle kui kahe poisieas vallakodaniku isale on oluline, et vald areneks – et vald kõigepealt leiaks iseennast. Sellest, et olla Tallinna küljealune, „vaikne kena kohake“, on vähevõitu. Peaksime järele mõtlema, mida selline olukord ikkagi tähendab – kas seda, et oleme ja jäämegi Tallinnas töötavate inimeste magamistoaks ja aiamaalapiks? Või tuleks üritada midagi enamat? Ise arvan, et tingimata tuleks. Selleks on tarvis kõigepealt tihendada valla infrastruktuuri. Kui on põllule rajatud elurajoon, siis olgu ka lasteaed. Ning veidi suurema ala peale ka põhikool. Pole ju saladus, et Laagri Kooli ei mahu meie lapsed enam ammu ära.

Peale lasteaedade ja koolide on vaja veel paljusid asju. Näiteks Nõlvaku asumis ei ole ühtki n-ö avalikku kohta, ei poodi, kohvikut, klubi, trahterit ega muud sellist. Kuid inimesi on asumis selle kõige jaoks juba küll ja enam. Poode ega kohvikuid ei saa avada käsu korras, kuid omavalitsus saab sellele siiski kaasa aidata – eeldusel, et on olemas visioon ja arusaamine, milliseks peaks kujunema inimeste elukeskkond.

Mõnusama elukeskkonna nimel – mingem valima!

Lauri Vahtre
Laagri elanik
Saadikukandidaat nr 179

Ajalugu tuleb ümber kirjutada

2009-09-24T13:53:00.004+03:00

Venemaa praegune peaminister Vladimir Putin on korduvalt teatanud: „Me ei luba oma ajalugu ümber kirjutada!“ Kui aga sellesse lausesse süüvida, siis selgub üllatavaid seiku…
Ajalugu on teatavasti kogu aeg ümber kirjutatud. Juba vanast Roomast alates. Ka Nõukogude Liidu ajalugu on kogu aeg „täiendatud“. Ja näiteks ka see, et eestlased on fašismi-lembesed, on ju viimase kümnendi sünnitis. Varem nii, vähemalt ametlikult, ei arvatud. Seega – praegune Venemaa, kes tahab olla Nõukogude Liidu otsene ja kaudne järglane – kirjutab juba mõnda aega ajalugu nii ümber, nagu see on talle kasulik. (Venemaal on selle õigusjärglusega ka nii, nagu paljude teiste asjadega – mis on positiivne, see võetakse endale, kuulutatakse omaks. Millel negatiivne sisu ja kuvand, sellest distantseerutakse.) Nii ongi eestlased justkui fašistid, ukrainlased – gaasivargad, georgialased – sõjardid ning natsionalistid…

Aga NL-i ajalugu on kindlasti vaja ümber kirjutada. Tõeseks.
Seda peavad tegema venelased ise.
Esiteks seepärast, et meie (ja nende) lapsed teaksid tõde möödunust. Teiseks seepärast, et praegusel ajal Venemaal väljaantavad ajalooõpikud ülistavad N. Liitu, aga eitavad viimase suure sõja järgset Euroopa okupeerimist. Räägitakse ainult vabastamisest, mis ju iseenesest õige. Ainult et vabastajad lahkuvad vabastatud territooriumilt, okupandid aga jäävad ja dikteerivad oma mängureeglid…

Kolmandaks – tõde möödunu kohta on ehk kõige rohkem vaja venelastele endile.
Et leida oma identiteet, panna jalad maha, integreeruda Euroopasse jne.
Aga viimane suur sõda ja selle lahtirääkimine segab.
Teise Maailmasõja kirjeldamine on üldse üks omaette lugu. Venemaal on siiamaani arhiivid ausatele uurijatele suletud ja vaid praeguse juhtkonna mittekritiseerijad pääsevad hoidlatesse. Vastuseid ootavad aga mitmed põhiküsimused: miks ikkagi Hitleri väed 1941. aastal nii kaugele pääsesid, kuigi vastas oli hambuni relvastatud NL?
Mõned poolt- ja vastuargumendid.
Õige – NL kandis kõige suuremaid kaotusi.
Vale – see ei olnud ainult sakslaste teene, vaid paljud ohvrid johtusid Nõukogude juhtkonna (ja muidugi Stalini) ambitsioonikatest ja samas inimvaenulikest plaanidest. Inimene ei maksnud midagi! Juba Stalini ajal. Ja enne tedagi.
Suure Isamaasõja ajal lasti omade poolt maha 100 000 meest!
Kordades rohkem saadeti mehi trahvipataljonidesse…
Inimelu ei maksnud Stalini Nõukogude Liidus midagi.
Vastuluureorganisatsiooni „Smerś“ ülekuulamiskambritest käis sõja ajal läbi ligi 5 miljonit Punaarmee võitlejat. Vaid pooled neist pöördusid rindele tagasi…
Aga kuidas lahendati Vene võimude poolt lähiminevikus toimunud Moskva teatri- ja Beslani koolidraama? Maailma ajalugu teisi nii ohvriterohkeid pantvangijuhtumite lahendusi ei tea. Kas pole see mitte teatud nõukoguliku aja mõtteviisi jätk praegusel Venemaal?
Vale: venelased on kõiges halvas süüdi!
Õige: süüdi on pigem ikkagi need, kes jätkuvalt mõtlevad nagu partorgid Nõukogude ajal. Pärit on see mõtlemine tsaristliku Venemaa imperialistlikust maailmakontseptsioonist ja täiendatud hilisema NL-i utoopiaga. See suurus (suuruse hullustus) oligi üheks NL-i lagunemise peapõhjuseks…

Poliitikud on erinevat ajalookäsitlemist alati püüdnud oma kasuks kallutada.
NL-i ajalugu vajab lahtikirjutamist.
Nagu ka Eesti ajalugu. Meilgi on piisavalt „valgeid laike“.
Ja tõese ajalooga on nagu on.
Tõdesid ei ole aga vaid 1. Tõdesid on mitu. Tõdesid võib olla palju. Ja kõigil võib, rohkem või vähem, ka õigus olla…

Mart Taevere
Saadikukandidaat nr 172

Väikesed suured asjad

2009-09-21T18:40:00.004+03:00

See, et kõik – nii hea kui ka halb – algab kodust, on ammu teada-tuntud tõde.
Korras kodu ja täisväärtuslik pere annavad kindlustunde igaühele. Enim vajab turvatunnet, aga ka soojust ja hellust, ennekõike ikkagi laps. Nooruk, kes alles kombib piire. Otsib tunnustust ja oma kohta elus. Noor inimene, kes peaks kodust saama kaasa ka kõikvõimalikud eluks vajalikud oskused ja teadmised.
Tundeid, ka turvatunnet, ei saa luua ega anda vägisi, seaduste ja määrustega, karistuse kartuses. Pigem on see on niisugune „sihemine värk“, sisetunne.
Minu kodu – noh, kui natuke laiemalt võtta, siis minu kodu on Saue vald, Laagri alevik, üks korter Kuuse tänavas. Ma tunnen ennast seal … üldiselt hästi.
Aga võiks muidugi hulga paremini.
Mis siis ikkagi segab, häirib, ootab muutmist, parandamist?
Räuskavad noored.
Kes peolt ülemeelikuna on teel oma koju … või rongile.
Hommikul näen purukslöödud õllepudeleid, täisoksendatud majaümbrust, lõhutud perrooni, rüüstatud bussiootepaviljoni, põlema pandud prügikasti…
(Seda kõike ei ole teinud tulnukad teiselt planeedilt, vaid tõenäoliselt elab suurem osa neist „kangelastest“ Saue vallas.)
Vahel mõtlen – kas neid noori on üldse kasvatatud? Räägitud viisakusest, lugupidamisest, austusest…
Graffiti.
Olen vägisi sunnitud vaatama seda „plangukunsti“. Kas tõesti lapsevanemad ei ole kursis, millega lapsed tegelevad? Pole aega? Pole viitsimist? Kui paneks vanemad koos lastega seinu puhtaks kraapima, siis vist lõpeks (vähemalt selle lapse poolt) see „kunstitegemine“ ära.
Streetracerid.
Need kummide vilinal majade vahel ja Maksimarketi parklas aega viitvad noored.
Kes ostis neile autod?
Kust saavad nad raha kütuse ostmiseks?
On nad ikka kõik 18 täis, kui käib võiduajamine?
See heli, mida on kuulda, ajab une ära … ja paneb südame valutama.
Õu kui prügikast.
Kõik, mis üle, visatakse maha. Teel raudteetunnelist Maksini võib üsna täpselt kirjeldada inimeste toitumiseelistusi ja kes mida suitsetab!
Mida saab teha vald?
Toetada kindlasti noorte sporditegemist! Avada ja panna tööle kõikvõimalikke huviringe, kuhu kaasata ennekõike probleemsete perede lapsi. Toimetulekuraskustes peredele tuleb pakkuda võimalusi panna laps/nooruk mingisse spordi- või huviringi. Luua noortele uusi ja põnevaid harrastusvõimalusi, vabaõhuüritusi, võistlusi, konkursse.
Informeerida kõikidest nähtud ja kuuldud pahategudest politseid.
Naabrivalve ja abipolitseiga koostöö arendamine.
Et iga pahategu saaks karistatud.
Nn 0-tolerants.
Mida saab teha iga lapsevanem?
Ennekõike – olla eeskujuks oma lapsele. Heaks eeskujuks.
Leida aega, aega ja veel kord aega!
Olla maksimaalselt koos lapsega, see on kvaliteetaeg!
Ka teleka ees, Internetis.
Kõik see on nii lihtne ja enesestmõistetav, aga …
Võib ju öelda, et need on pisiasjad.
Aga homme võivad pisiasjadest saada suured asjad, tegudest väärteod ja kaugel need hullemadki lood siis enam on.
Ei ole kodust kaugel…

Mart Taevere

Saadikukandidaat nr 172

Ajaloo- ja filmiõhtu - 70 aastat nõukogude OKUPATSIOONIST

2009-09-19T10:46:00.003+03:00

Kavas:

• dokumentalist Mart Taevere meenutusfilm „Võõra võimu all”
• ajaloolase ja literaadi Lauri Vahtre päevakohane ettekanne
• ajaloolised kroonikafilmid ja vaba vestlusring
• õhtut juhib Olav Kruus

Tule ja veendu, et ajalugu võib olla vägagi mitmetahuline ja intrigeeriv

25. septembril kell 18.00
Veskitammi Kultuurikeskuses, Laagris
Sissepääs PRII

Korraldavad: IRL ja valimisliit „Koostöö”

Siis on hilja minna laeva ehitama, kui uputus käes

2009-09-18T16:02:00.004+03:00

Turvalisus on teema, mis puudutab meid kõiki. Seepärast korraldas Isamaa ja ResPublica Liit 16.septembril Ääsmäe koolis vastava infoseminari.

Lektoriteks:
Karl Kalda (Saue valla konstaabel) ja Mariliis Juuse (vanemkonstaabel) - kes rääkisid naabrivalvest, kuritegudest vallas ja uuselamurajoonides, mida ette võtta varguse puhul ja kuidas käituda.
Lelet Masur (politseijuhtivinspektor narkokuritegude talitus), kes keskendus narkomaaniaga seotud problemaatikal, tutvustas erinevad narkootikume, kuidas tarvitajat ära tunda ja millised on ohu märgid.

Sihtgrupiks olid koolilaste vanemad ja vanavanemad, õpetajad ning valla elanikud, kes on huvitatud kuritegevuse ennetamisest.
Seminaril osalejad said jälgida Mart Taevere vastavasisulisi dokumentaalseid videokatkeid. Esinejatele esitati hulgaliselt küsimusi, mis näitas, et teema on aktuaalne ja läheb inimestele korda.

Kui lektorid keskendusid oma sõnavõttudes rohkem sellele, kuidas ja mida saavad inimesed ise ära teha turvatunde tõstmiseks, siis infoseminarile järgnenud diskusioonil, seminari organiseerinud IRL-i Saue valla volikogusse kandideerijate vahel, keskenduti teemale, mida saaks selles valdkonnas ära teha kohalik omavalitsus. Eelkõige leiti, et turvalisuse tagamiseks sotsiaalseid ennetusmeetmeid kasutada on enamasti odavam ja tulemuslikum kui ohtude tagajärgedega tegeleda.

Saue vallas on kohaliku omavalitsuse tasandil kuriteoennetusalaste tegevuste koordineerimine ja vastutuse ulatus määratlemata.
Kohalik omavalitsus peaks taotlema rahaliste toetuste eraldamist, kohaliku kuritegevuse statistika analüüsimist, kohalike elanike küsitlemist, et selgitada välja turvatunde probleeme.
Ühiskonna turvalisust on võimalik suurendada vaid koordineeritud ja pikaajalise tööga. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutuste arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahenduste otsimisel (näiteks enam kasutada turvakaameraid).

Kohalik omavalitsusel tuleb tegutseda turvalisuse tagamisel koostöös erafirmade, mittetulundusühingute ja riigikaitseühendustega, luues selleks vastava koostöövõrgustiku. Omavalitsus peab looma sobiliku õigusliku keskkonna, vajadusel palkama teenistusse vastava kvalifikatsiooniga inimesed või sõlmima halduslepingud.

Tuleks luua spetsiaalsed kuriteoennetuste komisjonid, kuhu on kindlasti kaasatud kohaliku kooli, politsei ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja (näiteks toimib selline tegevus väga efektiivselt Taanis)
Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada talle seadusega pandud lastekaitse alast tööd; sätestada lastekaitse prioriteedid kohaliku omavalitsuse arengukavas ning planeerida nende teostamiseks vajalikud eelarvevahendid oma eelarves.

Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega saab planeeringute kehtestamisel jälgida, et tekiks turvaline elukeskkond (näiteks tänavate ja liiklussõlmede planeerimisel ohtusid ära hoida; kindlustada valgustuse olemasolu teedel ja tänavatel jne).
Kohalik omavalitsus peab kaasa aitama inimeste teadlikkuse tõstmisele planeerida oma elukorraldust selliselt, et tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidud miinimumini. Heaks näiteks on suitsuandurite kampaania, tänu millele on sel aastal vähenenud tulekahjudes hukkunute arv.
KOV saab kaasa aidata naabrivalve käimalükkamisele ja tõhustamisele.

Arutelu käigus tõdeti, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks, koos politseiga on oma territooriumil turvalise elukeskkonna loomine. Selle tagamisl on üks olulisemaid tahke sotsiaalsed ennetusmeetmed. Turvalisus tekib läbi koostöö!

Ulvi Ingver
Saadikukandidaat nr 165

27. septembril toimub rattamatk - Tunne oma koduvalda

2009-09-18T13:30:00.005+03:00

Rattamatk algab Laagrist vallamaja parklast 27. septembril kell 12.00

Marsruut: Laagri - Alliku - Vanamõisa - Saue - Aila - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Ääsmäe.

Tuulas on lõuna 14.50-15.45. Matka kogupikkus on 33 km. Jõudmine Ääsmäe mänguväljakutele orienteeruvalt 16.30.

Osavõtt tasuta kõigile, kes on registreerinud ennast hiljemalt 25-ndaks septembriks aadressil:

mannivalja@kodukyla.ee

Info telefonil 53 022 672

Kõigi eelregistreerijate vahel loositakse välja jalgratas.

Rohkem informatsiooni rattamatka kohta leiad siit

Korraldajad: MTÜ Männivälja, Valimisliit Koostöö ning Isamaa ja Res Publica Liit Saue vallas

Ettevõtja pole müürihaamer ja töötaja ei ole telliskivi

2009-09-17T12:32:00.006+03:00

Kirjutama ajendas mind üldine suhtumine ettevõtlusse, mis pehmelt öeldes pole eriti soosiv ja kes neid neetud kapitaliste ikka armastab.

Tegelikult on aga ajakirja klantspildilt mullivanni või autoderivi kõrval poseeriv “ettevõtja” või nagu meie ajakirjandus armastab öelda “ärimees” siiski pigem erand. Mõtlemapanev peaks olema fakt, et eesti ettevõtlus koosneb üle 80% väike-ettevõtetest töötajate keskmise arvuga 2,4! See tähendab tihtipeale, et kogu firma koosnebki oma pere liikmetest ja rääkida siinkohal luksust võimaldavast eluviisist tähendab solvata neid töökaid inimesi. Hakata tööandjaks on meil keeruline, bürokraatlikud nõuded dokumentatsiooni osas on samad nii väikestele kui suurtele ettevõtetele. Viimastes on võimalik palgata eri spetsialiste, luua osakondi kogu selle paberimajanduse haldamiseks, mida nõuavad maksu- ja statistikaametid + igasugused muud järelvalve organid. Euroopa Liidus läbiviidud uuringute kohaselt on tohutu paberimajandus üks põhjuseid, miks ei taheta luua uusi töökohti. Kindlasti peavad reeglid olema, kuid nad peaks arvestama erinevate ettevõtete suurusega.

Miks ma räägin nii palju ettevõtlusest?
Ettevõtlus on eelkõige töökohad. Töökohad on leib laual, kasvõi uued botased imekiirelt kasvavale võsukesele ja tunne enese vajalikkusest. Töö kaotanud inimestel on peale pikaajalist tööta olekut äärmiselt raske uuesti tööturule tulla – hävinenud eneseusku on raske taastada. Tänases majandussituatsioonis on töökohtade loomine ja isegi nende säilitamine neetult keeruline. Arusaamine, et tööandja pole töötaja vaenlane vaid partner on visa juurduma. Mängud nende poolte vastuoludel on äärmiselt taunitavad ja vaenlase otsimine kohatu. Kindlasti on tööandjate hulgas erinevaid inimesi, aga sama kehtib ka töötajate kohta.. Ma ei usu, et üksi tervemõistuslik tööandja kohtleks oma töötajaid “telliskivina” Siltide kleepimine ja üldistamine on läbimõtlematu ja tegelikult lihtsalt rumal. Üks on siiski kindel ilma esimeseta pole teist ja vastupidi. Loomulikult võib mingi teise riigikorralduse puhul ka toime tulla ilma ettevõtjateta, aga eksperimendid sellega on valdavalt läbi kukkunud või kukkumas. Seega koostöö ja arusaamine ühise asja ajamisest peab jõudma igaüheni. Kindlasti nõuab see mõlemalt osapoolelt arenemist ja õppimist, kuid üldise heaolu edendamiseks on see hädavajalik.

Mida saavad teha kohalikud omavalitsused?
Kohalikud omavalitsused ei saa küll muuta otseselt kehtivat seadusandlust, kuid saavad siiski palju ära teha oma piirkonna ettevõtluse arendamiseks. Läbimõeldud infrastruktuuri arendamine, koolid lasteaiad, vaba aja veetmise võimalused – see on ka üks osa ettevõtluse toetamisest ehk siis oma kodukohta hindava inimese kujundamine, sest olgem ausad, kui nimetatud asjad on korras, tuleb juurde ettevõtjaid ja tuleb juurde uusi töökohti. Nii ongi vaja mõelda sisulistele, lahendust vajavatele probleemidele ja mitte raisata aega mõttetule bürokraatiale, kohtlema ettevõtjad, kui koostööpartnereid ja tegelema ka selle kaudu oma põhitöö ehk siis kohaliku rahva elu edendamisega. Omades paremat ülevaadet erinevate Euroopa Liidu projektide kohta peaks kohalik omavalitsus püüdma omalt poolt ettevõtjaid aidata. Nagu ma eespool nimetasin jäävad paljud head mõtted ajapuuduse tõttu realiseerumata kuna väike-ettevõtjal lihtsalt pole jõudu kõigega tegeleda.

Raivo Kokser
Eritex Invest OÜ juhataja

163 - OLAV KRUUS

2009-09-15T23:27:00.003+03:00

Olen 52-aastane, sellest ligi 30 elanud Saue vallas, Laagris. Juhin Tallinna Teeninduskoolis suuremahulist europrojekti, millega aitan kaasa noore põlvkonna haridusvõimaluste mitmekesistamisele ja paremale tööhõivele. Olen töötanud ka ajakirjaniku, PR-spetsialisti, arhivaari ja õpetajana, samuti riigi- ning omavalitsusametnikuna ja pidanud loengukursusi kõrgkoolides. Olen Saue Vallavolikogu liige ning olnud Jõelähtmel Vallavalitsuse liige. Abielus, kahe täiskasvaud lapse isa.

Olen veendunud, et avaliku sektori, sealhulgas omavalitsuste, töötajad peavad tegutsema rahva hüvanguks. See tegevus peab olema tõhus ning andma kodanikule silmaga märgatavat tulemust. Iga ametnik peab seisma näoga inimese poole ja olema ennekõike vallakodaniku abistajaks. Neist põhimõtetest lähtuvalt olen viimased neli aastat tegutsenud ka meie valla volikogus, olen kaitsnud vallakodanike huve vallavalitsuse ükskõiksuse, omavoli ning minnalaskmise eest. Julgen väita, et olen praeguse volikogu aktiivseim saadik.

Läbi aastate olen olnud Isamaaliidu ja IRL-i põhimõtete ning ideeliste väärtuste kandjaks ja toetajaks. Samas pole ma kunagi kuulunud ühessegi erakonda. Sellega olen tahtnud näidata, et olles ise aus, põhimõttekindel ja teotahteline on Isamaa ja Res Publica Liiduga võimalik ka omade valikute järgi koostööd teha. Paraku pole see Eestis veel igal pool nii ja mõnede erakondade järjekindla ülepolitiseerimise tulemusena on paljud inimesed sunnitud oma töökoha hoidmiseks parteisse astuma või valimisnimekirjades osalema. Tahan, et inimesed saaksid olla oma valikutes vabad ja et meil jätkuks tarkust ning meelekindlust sellist läbipaistvat ühiskonda ise luua.

Kirjuta mulle: olav.kruus@gmail.com

164 - RAIVO KOKSER

2009-09-15T23:22:00.002+03:00

Olen 49-aastane, abielus kahe täiskasvanud poja isa. Ettevõtja – Eritex Invest OÜ juhataja, Novelpack Eesti OÜ juhatuse liige ning Windrox Grupp nõukogu liige.

Väga tihedalt olen seotud Alliku külaga, kus teen igapäevast tööd ja paiknevad mu firmad, elan aga Vatsla külas.

Toetan selliseid põhimõtteid, mis aitavad parandada valla ettevõtluskeskkonda ning selle kaudu luua uusi töökohti. Olen praeguse vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni liige.

170 - KERSTI OJASU

2009-09-15T23:13:00.003+03:00

Olen 35 aastane naine, abielus ning kahe lapse ema. Hariduselt psühholoog. Peamiselt olen töötanud sotsiaalvaldkonnas.

Saue vallas olen elanud neli aastat, olen üks uusasumite uutest elanikest. Seetõttu näen valla probleeme värske pilguga. Muret tekitab vallas sõimekohtade puudumine, ning infrastruktuuri puudumine uuselamurajoonides.

171 - OLE MICHAEL RASMUSSEN (SDE)

2009-09-15T23:09:00.002+03:00

Olen 41-aastane taanlasest ettevõtja Eestis. Lõpetasin Kopenhageni Ülikooli politoloogina, Eestis elan alates 1998. aastast. Valdan eesti keelt, olen abielus eestlannaga ning kahe poisi isa. Alates 2000. aastast osalen Eesti majanduselus, tuues Eestisse välisturiste.
SOTSIAALDEMOKRAADINA pean kahetsusega nentima, et erakonnal ei olnud piisavalt kandidaate, et välja tulla iseseisva nimekirjaga. Kuid Saue vallas on meil IRL-iga mitmeid ühiseid eesmärke ja varasemaid koostööprojekte.
TAANLASENA olen kasvanud veendumuses, et seadused on järgimiseks ja et see kehtib kõikidel tasanditel. Seejuures peetakse kinni demokraatlikest põhimõtetest ning kodanikel on õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse. Viimase nelja aasta jooksul on Saue vallas esinenud puudujääke mõlemas osas. Näiteks - kui meenutada, kuidas tegeleti aastaaruandega või kuidas osaleti presidendivalimistel. See on ka põhjuseks, miks IRLi kandidaadid rõhutavad läbipaistvuse olulisust.
Ma ei näe põhjust, miks peaksid Saue valla kodanikud leppima vähema läbipaistvuse, avatuse, demokraatia ja turvalisusega kui taanlased. Samuti leian, et Saue vald peab aitama lahendust leida lastevanematel, kelle lapsed ei saa Laagri kooli. Kui nõustud, tee oma hääl kuuldavaks 18. oktoobril, hääletades Saue vallas minu või mõne teise IRLi kandidaadi poolt.

173 - JAANUS KAHK

2009-09-15T23:06:00.004+03:00

Olen 34-aastane, vallaline, sünnist saati elanud Saue vallas, Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli „Lex“ ning Tartu Ülikooli haridusega jurist.
Isamaa ja Res Publica Liidu liige olen 2007. aastast. Erakonna teeb minu jaoks sümpaatseks panustamine perekesksetele väärtustele, meie ajaloo, keele ja kultuuri väärtustamine. IRL muretseb riigi jätkusuutlikkuse pärast, hoidudes kulutuste lükkamisest järeltulevate põlvede kanda.
Olen töötanud siseministeeriumis omavalitsusi ja regionaalarengut puudutavate teemadega, sealhulgas ka omavalitsuste ühinemiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamisel.
Suhtun sallimatult igasugusesse korruptsiooni ja onupojapoliitikasse. Korruptsioon on nähtus, mis avaldab ühiskonnale laostavat mõju ning korrumpeerunud ametnikud on Eestis suur probleem. Meie tahame olla paremad ja ausamad, ajada läbipaistvat poliitikat ning tuua vallajuhtimise kodanikule lähemale.

179 - LAURI VAHTRE

2009-09-15T22:59:00.004+03:00

Elukutselt ajaloolane, kutsumuselt kirjatsura, saatuse tahtel Riigikogu liige, 49-aastane.

Saue valla kodanik kolmandat aastat. Olnud ka Tallinna volikogu ja Nõmme halduskogu liige, mis kokku peaks tähendama kogemusi, mida saaksin kasutada vallarahva heaks.

Kirjutanud paarkümmend ajalooraamatut, stsenaariume, näidendeid ja muid ilukirjanduslikke tekste.

178 - MERLE HAVIK

2009-09-15T22:54:00.003+03:00

Olen 26-aastane, sellest sügisest on mul käsil õpingud Tartu Ülikooli doktoriõppes, psühholoogia erialal.

Saue vald ja Veskimöldre on minu kodukohaks olnud viis aastat. Aja jooksul olen hakanud siinset rahulikku elukeskkonda üha enam hindama ning tasapisi on minus tärganud soov teha kõik endast olenev, et see keskkond ei saaks läbimõtlematute otsuste tõttu rikutud. Et lisaks kaunile loodusele, terviseradadele ja sportimisvõimalustele oleks kodu lähedal kättesaadavad igapäevaeluks vajalikud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Seetõttu otsustasin liituda IRL valimisnimekirjaga.

174 - HANS NIINEPUU

2009-09-15T22:46:00.004+03:00

52-aatane, kahe täiskasvanud lapse isa, elan Maidla külas. Olen ehituse ja aiakujunduse spetsialist ning oma pere haljastusfirma juht.

Eelkõige tahan valla juhtimist muuta läbipaistvaks!

177 - AVO JÄRV

2009-09-15T21:54:00.003+03:00

Olen 52-aastane, EPA (Eesti Maaülikooli) haridusega maakorraldaja. Töötan Elionis juhtiveksperdina. Valituks osutudes, püüan aidata kaasa koduvalla arenguks vajalike maade väljaselgitamisele ja sobilike vabade maade munitsipaalomandisse taotlemisele.

Esindan Laagri nn Pilliroo asumit, kus inimesed on näidanud initsiatiivi lastele spordiväljaku rajamiseks. Probleemiks on aga jällegi kujunenud munitsipaliseerimata maa, mille kordasaamist aitan korraldada.

176 - PEETER KOMBE

2009-09-15T21:48:00.004+03:00

Olen 43-aastane nn taga-Maidla elanik. Tegelen transpordi- ja logisikateenuse pakkumisega. Soovin, et vald hakkaks pöörama tähelepanu ka endistele suvilarajoonidele, mis on saanud uusasumiteks. Koostöö naaberomavalitsustega ausse!

172 - MART TAEVERE

2009-09-14T21:45:00.009+03:00

Kus viga näed laita, seal tule ja aita!

Olen sündinud kaks aastat enne Stalini surma.
Koolis käisin Nõmmel — esmalt Tallinna 27. Algkoolis, seejärel Tallinna 10. Keskkoolis.
Siis tuli Nõukogude Armee. Õpinguid jätkasin Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetasin 1978. Diplomile kirjutati filoloog-toimetusetöötaja. Tööle suunati „Tallinnfilmi“ dokumentaalfilmide toimetajaks. Paralleelselt toimetajatööga kirjutasin filmistsenaariumi ning hakkasin ise ka režissöörina kroonikat tegema. Aastatel 1991–1993 oli vabakutseline filmitegija.

1993. aastast kuni aastani 2005 töötasin Eesti Televisioonis, kus tegin autori ning toimetajana üle 80 pooletunnise ühele teemale pühendatud saate. Osalesin niisuguste saatesarjade nagu „Teateid tegelikkusest“, „Labürint“, „Avatud toimik“, „Puutepunkt“ ja „Prillitoos“ tegemises. Teemad olid „servast serva“ — Lennart Merist … prügikollideni.

Enim sai kajastatud siiski niisuguseid ühiskonnaelu valupunkte nagu narkomaania, kodutud, HIV- positiivsed, alaealised kurjategijad, suitsiidikalduvustega noored, lastekodulapsed jne.
1995. aastal valiti mind ETV parimaks ajakirjanikuks.

Noil aastail jätkasin ka dokumentaalfilmide tegemist, neid on kokku 15.
Olen Eesti Kinoliidu liige.
Abielus, 2 täiskasvanud last.
Elan Laagris, Kuuse tänaval.

Elu koduvallas läheb mulle vägagi korda.
Valus on vaadata prügikastides sobravaid inimesi, silma riivavavaid täissoditud seinu ja poe ümber õllepudeliga ringijalutavaid noorukeid.
Kõik algab kodust! Parim ennetustöö on … normaalne kodu. Kus valitseb vastastikune austus ja lugupidamine ning kus pole kohta vägivallale.

Saue valla elus tahaksin kaasa lüüa sotsiaalsfääri puudutavate küsimuste otsustamisel.
Samuti noorsoo kasvatusprobleemide, puuetega inimeste paremal integreerimisel tavaellu
ja üleüldist turvalisust puudutavate küsimuste lahendamisel. Ja muidugi kultuur, sest head kultuuri pole kunagi piisavalt! Kultuurielu edendamine saab ja peab olema kindlasti vallaelu üks põhiprioriteetidest.

168 – KRISTJAN KRUUS

2009-09-13T19:14:00.010+03:00

Olen 24-aastane psühholoogiaõpinguid lõpetav aktiivne noormees. Kogu lapsepõlve elasin Laagris ning nüüd peale õpingu- ja rännakuaastaid olen siia naasnud.

Soovin eelkõige, et noored ja inimesed, kes ei kipu valimas käima mõtleksid korraks tõsiselt, milliseid arenguid nad kodukandis soovivad. Kas need muutused saavad juhtuda ilma ühegi sammuta? Sinu hääl aitab luua õiglustunnet ja toob parema homse lähemale!

Noored on kiiresti arenevad ja neile tuleb luua rohkem võimalusi mõtestatud tegevuste ja harivate vabaajaveetmise võimaluste näol. Nii seda arengupotentsiaali rakendades väärtustame oma elukeskkonda ja noored saavad kiiremini sulanduda ühiskonda. Meist sõltub homse elukeskkonna käekäik.

Mõtle, milliseid muutusi tahad näha ja anna neist meile teada. Olen hea meelega valmis valla murede üle arutama ja toetan vastuste ning lahenduste leidmist. Ka väike kodanikualgatus on tähtis ja heaks vahendiks mõttelaiskuse vastu. Üheskoos suudame rohkem!

Kirjuta mulle: kristjan.kruus@gmail.com

175 - HÄLIS SUVI

2009-09-13T17:37:00.004+03:00

Olen Saue valla Jõgisoo külas elanud 10 aastat. Olen 12 aastase poja ema ja
mind iseloomustab tulevikku suunatus.

Parem elu lastele, noortele, peredele ja eakatele!

Olen pikka aega küla tegemisi ja toimuvat jälginud ja neis ka osalenud. Südamelähedane on laste ja noorte vabaaja teema. Tahan edaspidi ka ise kaasa lüüa huvitegevuse arendamisel ja noorte vabaaja sisustamise korraldamisel. Soovin, et külade lastele loodaks mitmekülgsemaid võimalusi sportimiseks ja huvitegevuste harrastamiseks, see annab kogu perekonnale põhjust rahuloluks.

Kui me suudame oma lastele ja noortele luua paremaid tingimusi ja huvipakkuvamaid tegevusi ning jätkame seda suunda järjepidevalt, siis on tänased lapsed ja noored need, kellele tulevikus toetuda. Soovin, et meie valla külade elanikud oleks edukad ja neil oleks pere ning lapsed, kelle tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

Soovin, et inimesed teaksid, et on kogukonnale vajalikud ning tuleksid endaga väärikalt toime ja kõigis püsiks huvi oma valla ja külade arendamiseks. Oluliseks pean, et inimesed on rahulolevad ja aktiivsed. Usun inimesse ja tema võimesse ise oma valikuid teha. Näen inimest kui ühiskonna osa, kes vajab nii individuaalset eneseteostust kui ka kaasinimeste tuge ja tunnustust. Pooldan vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Olen avatud kõigile inimestele, kes väärtustavad inimest ja tema elukeskkonda.

Kindlustame koos valla tuleviku – elluviidud tahte tulemusel.

Meie hoolime teist - seisukohad Saue valla arendamiseks!

2009-09-13T15:55:00.010+03:00

IRL Saue valla valimisnimekirja seisukohad oma valla arendamiseks.

Hoolime inimesest. Valla sotsiaaltööle tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid eelarvest ja taotleda lisa fondidest. Toetame lastega peresid, noorte õppimisvõimalusi ja eraalgatust. Suurendame sünnitoetust ja loome valla stipendiumi edukale üliõpilasele unikaalse või vallale vajaliku eriala omandamiseks.

Panustame laste ja noorte kasvatamisse, elukeskkonna kvaliteeti.Vald peab looma tervisliku ja kultuurse elukeskkonna. Igasse asumisse spordiplats, kultuuriüritused vallarahvale lähemale!

Teeme omavalitsuse töö tõhusaks ja inimkeskseks. Omavalitsus peab tegutsema oma kodanike hüvanguks. Pikendame vallavalitsuse lahtiolekuaegu ning piirame valitsemiskulude kasvu. Vallavalitsus näoga inimese poole!

Toetame erivajadustega inimeste väljaõpet ja töötute ümberõpet. Saue piirkonnas tuleb rajada ümberõppekeskus – euroraha tuleb rakendada kohapeal!

Hindame keskkonnasäästlikkust ja loodussõbralikkust. Metsaalused puhtaks ning jäätmekäitlus korda – elulaad muutugu keskkonnasõbralikuks!

Tagame juurdepääsu valla tõmbekeskustele korras teede ja ühistranspordi kaudu. Kohaliku tähtsusega teedele valla väikbussid!

Edendame valla infrastruktuuri. Vald saab abistada kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kättesaamist igas väikekülas. Majandamine Saue vallas edukaks!

Iga kroon otstarbekasse kasutusse!

70 aastat nõukogude okupatsioonist

2009-09-13T15:22:00.004+03:00

Ajaloo- ja filmiõhtu - 70 aastat nõukogude okupatsioonist.

Kavas:
· dokumentalist Mart Taevere meenutusfilm „Võõra võimu all”
· ajaloolase ja literaadi Lauri Vahtre päevakohane ettekanne
· ajaloolised kroonikafilmid ja vaba vestlusring
· õhtut juhib Olav Kruus
Tule ja veendu, et ajalugu võib olla vägagi mitmetahuline ja intrigeeriv
25. septembril kell 18.00
Veskitammi Kultuurikeskuses, Laagris
Sissepääs PRII

Korraldavad: IRL ja valimisliit „Koostöö”

166 - EHA SINIVESI - pedagoog

2009-09-13T14:46:00.004+03:00

Elan Saue vallas, Aila külas. Vanemad, vanavanemad ja ka nende vanemad on pärit Haruteelt ja Tuulast. Kogu oma elu olen Saue vallaga seotud olnud ja näinud kuidas looduslikult kaunis ja kodune Saue vald oma küladega areneb.

Mitmeid aastaid olen osalenud Saue valla sotsiaalkomisjoni töös, kus koos komisjoniliikmetega oleme püüdnud välja pakkuda parimaid võimalikke lahendusi abivajajatele. Jätkuvalt seisan selle eest, et ühendada erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesed, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid. Soovin, et iga inimene kogeb, et on kogukonnale vajalik ja tuleb endaga väärikalt toime. Märkan enda kõrval ka seda inimest, kes mingitel põhjustel elus toime ei tule või enesega hakkama ei saa. Seisan hea, et meie vallas ja külades säilib turvaline elukeskkond kõikidele inimestele - lastele, noortele, tööinimestele ja pensionäridele.

Soovin inimestele enam vabadusi - et inimene saab olla suunatud eneseteostusele - tal on hea haridus ning ta elab avatud ühiskonnas, mis soosib ettevõtlust ja inimeste tegevusvabadust. Inimesel on edu saavutamiseks teistega võrdsed võimalused, otsustab oma tuleviku üle ise - ta osaleb ühiskondlike küsimuste arutamises ning suudab lahendusi mõjutada. Soovin, et inimesed oleks õnnelikud, mis väljendub eelkõige inimese eneseteostuses, lähisuhetes ja turvalisuses. Loome koos elukeskkonna, mis toetab inimeste võimalusi õnneni jõuda. Tähtsustame lapsi - saavad kasvada ja areneda õnnelikes ning hästi toimetulevates peredes. Soovin, et meie inimesed on terved ja kõrge vanuseni aktiivsed.

Tähtsustan paindlikkust ja leidlikkust - avastada uusi võimalusi ning kasutada oma teadmisis ja parimaid oskusi. Arukas majandamine ei ole oluline mitte ainult riigile, ettevõtetele ja omavalitsustele, vaid ka igale perele. Rasked ajad pakuvad alati ka häid ja ootamatuid võimalusi - neid tuleb ainult tähele panna ning julgelt ära kasutada, sest just rasketel aegadel on alguse saanud nii mitmedki edulood.

167 - VAHUR UTNO

2009-09-11T09:47:00.005+03:00

Olen Saue Kristliku Vabakoguduse pastor.
Alates 1997. aastast olen Saue rahvale igal pühapäeval Jumala Sõna ja muusika vahendusel andnud lootust, mis on igavene.
Sellest aastast alates, olen seoses inimeste üldise heaolu allakäiguga praktiseerinud nõustamist Koplis linnaosa supiköögis. Seal olen näinud kui räbalasti tunnevad end inimesed, kes on jäänud korraga ilma nii töövõimalustest, kui sageli ka kodust. Enamasti on neil inimestel kadunud ka tervisekindlustus ja igasugune lootus.
Vaatan sotsiaalses suunas, et kuidas oleks võimalik seda olukorda parandada. Kristlikus perspektiivis on surmastki tee väljapääsule, kuid seda tavaelus ei usuta.
Kindlasi oleks Saue linna või valda vaja kohalikku hooldekodu vanuritele. See peaks olema üheks tulevase vallavalitsuse töösuunaks ja koostööprojektiks Saue linnaga.

165 - ULVI INGVER

2009-09-10T17:03:00.004+03:00

(IRL kandidaat Saue vallas)

Lugesin mõni aeg tagasi ajalehest, et eestlased on ükskõiksuspartei 1 miljon liiget. Mind pani see mõtlema, sest tõesti –teate ju ütlemist, et ära karda sõpru ega vaenlasi, karda ükskõikseid. Nii ma otsustasingi kandideerida kohalikel valimistel.

Olen oma lapsepõlvekodust kaasa saanud armastuse Eesti ja oma kodukoha vastu. Tean, milliste raskuste kiuste õnnestus minu vanematel (ja kogu sellel põlvkonnal) toime tulla, jäädes samal ajal heatahtlikeks ja väärikateks. Seepärast on minus kindlalt juurdunud austus praeguste eakate vastu, tean kui palju on vaja tarkust, et säilitada headus.

Mul on kaks poega, kes on loonud juba oma pered. Seepärast olen väga hästi kursis noorte perede probleemidega. Tahaksin anda oma panuse, et meie valla lapsed kasvaksid hästi toimetulevates peredes, et neile jätkuks lasteaia ja koolikohti, et siin oleks “midagi teha”. Eelkõige tuleks arendada laste loovust, sest see tekitab innovatsiooni, annab ühiskonna arengule midagi juurde.

Et saaksime toetada nii eakaid kui lapsi, selleks tuleb toetada ettevõtlust, luua soodsad tingimused väikeettevõtete tekkeks, abistada neid erinevate (sh EL fondidest) toetuste saamiseks. Sest nii tekivad töökohad ja koos sellega suureneb valla jõukus.

Oma hariduselt olen insener-maakorraldaja (lõpetanud cum laude). Olen saanud teadmised asulate planeerimisest, infrastruktuuri arendamisest, geodeesiast, kartograafiast aga ka põllumajanduse planeerimisest ja teistest maaeluga seotud erialadest. Olen töötanud Maakorraldusvalitsuses, Eesti Põllumajandusprojektis, Maauuringute Instituudis, Eesti Kaardikeskuses. Viimane töökoht Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitjana on andnud väga hea kogemuse, millele toetudes võiksin sõna sekka öelda valla arengut ja planeerimist puudutavates küsimustes.

Ma ei ole IRL-i liige, kuid otsustasin selles nimekirjas kandideerida, sest valijatel on õigus teada, milliseid vaateid keegi meist esindab. Mulle meeldib selle erakonna puhul, et oma programmides ei lähtuda hetkepopulaarsusest ja populismist vaid mõeldakse pikemaajalises perspektiivis.
/Poliitik mõtleb järgmiste valimiste, riigimees järgmise põlvkonna peale/

Olen oma tegevustes alati olnud tulemusele orienteeritud inimene. Mulle meeldib näha oma töö tulemust, tunda rõõmu tehtust. Tihti jäävad head mõtted ja kavad vaid paberile. Tahan seda muuta. Nagu tahan muuta ka suhtumist ja suhtlemist valla elanikega.

Keerakem koos selg ükskõiksusele.

Ulvi Ingver

Looduskeskkond ja linnalähedus – see on meie arengupotentsiaal!

2009-09-10T16:49:00.004+03:00

(Edastan meie kandidaadi Ulvi Ingveri nägemuse, mille järgi soovime Saue Valda arendada).

Valla elukeskkond tuleks kujundada selliseks, mis kutsub siia elama ja mille pärast paljudki juba on valinud nö linnataguse elupiirkonna. Meie valla iga asum võiks võimaldada privaatset, turvalist, loodus- ja lastesõbralikku, tegutsemisvõimalusi pakkuvat miljööd.

Ei ole kindlasti kellelgi jäänud märkamata, et eelnenud aastate majanduskasv on kaasa toonud arendus- ja ehitusbuumi. Eriti on need trendid puudutanud Tallinna ümbritsevaid valdasid. Teiste hulgas on ka Saue vald saanud tunda intensiivse valglinnastumisega kaasnevat hüppelist elanikkonna kasvu ning uute tööstus- ja tootmispiirkondade tekkimist.

Küsitlused näitavad, et linnast lahkuvad eelkõige tööealised lastega perekonnad. Lahkumise peamisteks põhjusteks on soov privaatsema elukeskkonna järele, rekreatiivalade (rohe- ja puhkealad) nappus ning vähene turvalisus, aga ka linnas pakutavate korterite ebapiisav suurus ja eluasemete kõrged hinnad.

Vallale on sellised arengud mõjunud vastandlikult. Ühelt poolt on see kaasa toonud maksujõulise elanikkonna kasvu aga teiselt poolt suured ja keerukad probleemid planeerimise, infrastruktuuride väljaehitamise, sotsiaalsete ja kultuuriliste hüvede pakkumise seisukohalt.

Põhjamaade väikelnna idüll

Minu nägemuses on üheks võimalikuks arengustsenaariumiks polütsentriline eeslinnastumine – kompaktse vallakeskuse teke, kus toimub vallaelanike peamine teenindamine, mistõttu väheneks pendelmigratsioon Tallinnaga.

Mulle on ääretult sümpaatsed põhjamaade väikeasulate ja külade arendus- ja ehitustavad ning sealne elukorraldus. Ka meie peame püüdlema sinnapoole, et uutesse elamukvartalitesse ehitatavad hooned oleksid harmoonilisemas sobivuses, et oleks välja ehitatud tänavad, tehniline infrastruktuur. Ja kindlasti jäetud ruumi rohelusele, sest see on ju valdavalt esmane põhjus, miks inimesed tahavad maal või väikeasulas elada.

On iseenesest mõistetav, et me peaksime suutma oma valla lastele kindlustada lasteaia ja koolikohad. Kui vanematel kulub iga päev tunde nende sõidutamiseks lasteasutustesse – siis on ainult aja küsimus, millal nad Tallinnasse tagasi kolivad.
Kui peaksid aga elanikud uutest elurajoonidest kaduma, on probleemid kordades suuremad kui praegu. Vallas on kehtestatud rida planeeringuid, mis näevad ette lasteasutuste rajamise, mis aga on jäetud ellu viimata. Seda tuleks aga kindlasti nõuda.

Rohkem tervisespordi võimalusi

On hea, et mõnedel meie valla elanikel on kodukoha lähedal võimalik kasutada Tallinna roheala, kus valgustatud suusarada ja ka suvel saab teha jooksu- või kõnniringe. Siiski võiks igas väikeasulas olla spordiväljakud, sest üha enam inimesi saab aru tervislike eluviiside tähtsusest. Näiteks sobiks Laagri kooli kõrvale imehästi kompleks, kus oleks korvpalli- ja tenniseväljak, rulluisurada, ekstreemspordiväljak, talvel valgustatud uisuväljak vms.

Väga meeldivad mulle väikeasulates kauplemistänavad või -väljakud. Eriti väikesed turud, kus kohalikud elanikud saaks oma aiasaadusi müüa neile, kes ise juur- või puuvilju ei kasvata. Miks me peaksime sõitma maalt linna sellist toidukaupa ostma? Ja jälle oma väliskogemusele tuginedes tean, kui hea oleks tuttava memme käest osta tema enda tehtud pirukaid.

Selliseid näiteid võiks tuua veel ja veel. Aga kokkuvõttes tahan öelda, et me peaks suunama oma jõupingutused sellele, et meil ei tekiks vallast uus linn vaid looksime sellise elukeskkonna, mida tegelikult siia elama asunud inimesed on otsinud: rahulikum õhkkond, tervislikum keskkond, avaramad tegutsemisvõimalused, käepärasem olmeteenindus.

Planeerimisprotsess on avalik, hõlmates ühel või teisel viisil erinevaid huvigruppe – ametnikke, poliitikuid, avalikkust, arendajaid, arhitekte, ajakirjandust. Ühiskonna arenedes on erinevate huvigruppide teadlikus vahenditest, millega nad planeerimisprotsessi mõjutada saavad oluliselt tõusnud. Me kõik saame oma soovide ja huvide osas sõna sekka öelda. Aga siinjuures tahaksin tähelepanu juhtida ka sellele, et enam kasu kui millelegi vastu olemine, toob argumenteeritud põhjenduste ja ettepanekute tegemine.

Seepärast tehkem koostööd, et meie vallast kujuneks just selline elukeskkond, kus on hea elada.

Ulvi Ingver

169 - RISTO KIILBERG

2009-09-08T09:36:00.006+03:00

Tere! Minu nimi on Risto. Olen 31 aastane ning pärit Ääsmäe külast, kus minu esivanemad on elanud juba teadaolevalt kuus põlve. Õppinud olen Tallinna Tehnikaülikoolis informaatikat ning Tartu Ülikoolis õigusteadust. Hetkel olen ettevõtja ning juhin enda väikest IT firmat - DataSec OÜ. Mul on kaks last, 5 aastane tütar ning 2 aastane poeg, oktoobris on aga oodata lisa.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige olen aastast 2002, mil kandideerisin esimest korda Saue valla kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning pääsesin ka 61 valija abiga volikokku. Tollel ajal, kui volikogu liikmete keskmine vanus lähenes pensionieale, oli volikogu noorima liikmena tihtipeale võimalus kaasa rääkida teemadel, milliseid vanem generatsioon ei tahtnud või ei osanud oluliseks pidada. Olin siis ja olen ka praegu arvamusel, et kohalik volikogu saab kõige paremini toimida, kui tema koosseis peegeldab kogukonda - ehk siis on võimalikult mitmekülgne, nagu seda on valla elanikkond. Paraku on Saue vallas tihtipeale valitsenud olukord, kus ligi pooled volikogu liikmetest on valla allasutuste või siis vallast sõltuvate asutuste töötajad. Kuidas saab sellisel juhul volikogu otsuseid pidada valija tahteks ? Seetõttu toetan ise ning usun ka teisi mõtlevaid inimesi toetavat vallast sõltumatuid kandidaate, keda motiveerib mitte vallast saadav eelarveraha, vaid soov panustada oma koduküla ja koduvalla paremasse tulevikku.

Kuna tegelen ise igapäevaselt spordiga, on minu valimislubadus teha kõik endast olenev, et Saue vallas oleks rohkem võimalusi aktiivseks liikumiseks. Valla prioriteetide hulka peab kuuluma külade vaheliste kergliiklusteede ning terviseradade rajamine, milledest senini on küll palju juttu olnud kuid tulemusteni pole jõutud. Samuti soovin kõva häälega kaasa rääkida laste- ja noorte huvitegevusi ning vaba aja veetmise võimalusi puudutavatel teemadel, mis samuti on meie vallas tihti jäänud vaeslapse seisusesse.

Tule kindlasti 18. oktoobril valima. Meist kõigist sõltub see, milline saab olema meie koduvalla tulevik - seda nii meie endi, kui meie laste jaoks.

KOV valimised 2009

2009-08-29T07:30:00.001+03:00

Valimispäev on 18. oktoober

- elektrooniline hääletamine

- valimisjaoskonnas hääletamine