Koalitsioon

Pärast raskeid läbirääkimisi on sõlmitud koalitsioon Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), Reformierakonna ning valimisliidu Koostöö valimisnimekirjades kandideerinud ning valituks osutunud üheteistkümne inimese vahel. Koalitsioonilepingut saab lugeda siit.

Täiendus:
15. novembril taandasid ennast koalitsioonist IRL-i nimekirjas kandideerinud Olav Kruus (sõltumatu saadik) ja Ole Rasmussen (SDE). Koalitsioonist lahkuti omal soovil arvestades koalitsiooni ebakonstruktiivsust, kus koalitsioonipartnereid ei koheldud võrdsetel alustel. Koalitsioon jätkab ühkesa liikmelisena.

Sovhoosivalla viimsed päevad?

Vallajuht Keskerakonnast ütleb, et ulmeliste ideedega valda ei juhi. Muidugi, seniste võimurite – Keskerakonna ja Rahvaliidu (kes nüüd valimisliidu Saue vald varju pugenud) jaoks on ju ennekõike oluline pragmaatilisus, mitte ettepoole vaatamine ja innovaatilisus. Päevavajaduste rahuldamine, ent kellele? Ikka omadele.

Kuidas teisiti hinnata imelikke tehinguid, kus vallarahva rahadega ostetakse lammutamist ootav kaalukoda või hektareid põllu-karjamaad. Kas vald hakkab kartuleid kasvatama või lehmakarja pidama? Just sellised mõistetamatud, onupojapoliitikast või jonniajamisest tingitud finantstehinguid, on viimastel aastatel tehtud – ettepaneku tegijaks muidugi vallavalitsus.

Vald ostis 2008. aasta detsembris Laagri alevikus kinnistud Vae 3, 3a, 4, 5, 6a ja 6b, mille hulgas on ka amortiseerunud ning ammu kasutamata sovhoosiaegne kaalukoda. Maatükkide eest maksti veidi alla poole miljoni krooni. Maad, shs kaalukoja, oli ärastamisperioodil kokku ahnitsetud sovhoosimajandist kujunenud põllumajandusettevõtte Sagro juhtide poolt. Nüüd korraga ei olnud Sagrol enam lagunevat hoonet ning sõidutee äärde jäävat tühermaad vaja, vallavalitsus oli aga varmas selle eest maksumaksja raha välja käima. Maad osteti vallale 2008. aasta detsembris, mil kinnisvarahinnad polnud veel järsult langenud, ent näitasid seda trendi. Ei ole vist põhjust lisada, et Sagro suuromanik istub volikogus ning kandideerib tänagi ühes valimisnimekirjas.

Või see karjamaa Alliku külas. Mõnele võimupoliitikule oli vastumeelt, et Steri-tehase jant ka vallajuhtidele kriitikat tõi. Nii soovitigi Vargamäe peaarulikult vimmamehele riugas tagasi teha ning eelisostu õigusega näpata kahe eraisiku omavahelise tehingu sees põllumehelt reaalselt kasutatav karjamaa. Mida teeb vald karjamaaga?

Saue vald on kujunenud nõuka-aegse riigimajandi järglasena. Isegi valla piirid on enamvähem samad mis olid omaaegsel V. I. Lenini-nimelisel näidissovhoosil. Paraku on ka juhtimispõhimõtted ning inimsuhted jäänud sovhoosiaegseiks. Ent kas sellistega saab loota arengule XXI sajandil?

Liiga kauaks on senised vallajuhid ning neid „kummitemplina” toetavad nimekirjakaaslased jäänud istuma vallamaja pehmetesse tugitoolidesse. Praegused võimurid on siin laiutanud pea kogu iseseisvusaja, pärast sovhoosikorra kokkuvarisemist. Võimustruktuurid on ülimalt läbi imbunud kambakraatiast – valla allasutuste töötajad kandideerivad võimurite valimisnimekirjades, selleks, et pärast saada priskem noos eelarvepirukast.
Mina soovin üht kaasaegset omavalitsust näha innovaatilise mõtlemise, demokraatliku juhtumise ning ligimesearmastust kiirgava struktuurina. Head valijad – aidakem oma hääletamisega senistel vallajuhtidel aru saada, et stagnatsioon on siin liiga kaugele levinud!
Kaua võib?
Lõpp V. I. Lenini-nimelisele sovhoosivallale, saagu Sauest kaasaegne, inimkeskne omavalitsus!

OLAV KRUUS

Filmikroonikad Laari kohvikus - Toimunud

Täna, laupäeval 17. oktoobril näitab Laari kohvikus Filmikroonikaid kaunitest 30ndatest Olev Kruus. Ürituse on tasuta ja algab kell 17.00. Kõik on oodatud.

Meie üritustel ei tõstata me ise poliitilisi teemasid, ent soovijatega vestleme alati meeleldi ka vallaelu puudutavatel teemadel.

Hea lugeja!

Viimastel nädalatel on Sind ümbritsetud lubadustega. Meelitatud ilusa tuleviku, reaalsete arenguprojektide ja poliitilise roosamannaga.
Tänavune valimisaeg erineb varasematest selle poolest, et pea kõik erakonnad ja valimisliidud on lisaks enesereklaamile tuletanud meelde ka tõsiasja, et kõige tähtsam on valima minek, valiku tegemine. „Mine valima!” on tänavuste valimisnädalate sama trendikas hüüdlause kui aastate eest märksõnaliseks saanud „Vali mind!”.

 Ju on  lõpuks kodanikuühiskonna tähtsusest aru saanud needki poliitilised jõud, kes varem lootsid oma kindlale valijaskonnale, keda valimistoimingule innustas peamiselt kohusetunne.

Valimised – see on Sinu võimalus, hea lugeja, julge kodanik. Sinu võimalus mõjutada läbi valitud isikute järgmiste aastate otsuseid. Mõtle ja kaalutle hoolega. Arvamus, et ühest häälest ei sõltu midagi, on väär. Ühest häälest saab kümme, sada või tuhat – seda enam, mida rohkem on aktiivseid kodanikke. Vaid vaba, demokraatlik ühiskonnakorraldus annab inimesele selle võimaluse ja see ei olegi nii iseenesestmõistetav või tavaline, kui mõelda kasvõi lähiajaloo või teiste geograafiliste piirkondade peale. Sestap kasutagem oma võimalust! Kasutagem targasti ning tuletagem naabrile, sõbrale ja kaaslaselegi meelde, et meie endi kätes on oma elukeskkonna arengute turgutamine. Vastasel juhul, valimisi ignoreerides, pole põhjust ega ka õigust järgnevate aastate jooksul kurta, et elu veereb allamäge, et vallas on asjad kehvasti.
Mõtle ja tee oma teadmistel ning südametunnistusel põhinev tark otsus! See on meie kõigi parema homse, parema koduvalla nimel. Mina lähen valima!

Olav Kruus

Rattateed – jalgrataste jaoks!

Rattateed – jalgrataste jaoks!
Viimasel ajal on Laagri väljanägemine paremaks muutunud. Lagunenud teed on kaetud uue ja sileda kattega. Ja tehtud on lausa midagi uut siinsetes oludes – teed jalakäijatele ja jalgratturitele. See näib olevat tore. Kuid kahjuks need uued teed ei toimi kuigi hästi.
Rattaga nendel teedel sõites mõtlen ma ikka, kas neid teid kavandanud arhitektid on ise kunagi jalgrattaga sõitnud. Ilmselt mitte. Nad töötavad plaanide ja pliiatsitega ning rakendavad teooriaid, aga ei testi oma tööd praktikas. Sest kuidas muidu on võimalik, et igal kõrvalteel ja ülesõidul on 2-5 sentimeetri kõrgused äärekivid. Näiteks Veskitammi kandis liikudes avastate peagi, et seal on väga palju kasutatud äärekive. Ja need on nagu barjäärid, mis takistavad liiklemist iga 50 meetri järel. Võib-olla on sellist teed ilus vaadata. Aga minu arvates tuleks need tobedad takistused kõrvaldada ja muuta rattateed kergesti kasutatavateks.
Jalgratas on mõnede eestlaste jaoks ikka veel kahtlane “rauast hobu”. Seda peetakse kas spordivahendiks või puhkusel vaheldust pakkuvaks asjanduseks. Jalgratas kui TRANSPORDIVAHEND on paljude meelest ohtlik või vähemal kummaline. Aga see ei ole ainus võimalus. Mitmetes maades, mis polegi Eestist teab mis kaugel ning kus maastik ja kliima on ka suhteliselt sarnased, kasutavad inimesed jalgratast kui tõsiselt võetavat alternativi autodele ja avalikule transpordile.
Jalgratta kasutamiseks transporivahendina ei olegi vaja muud, kui muuta oma harjumusi ja kujundada vajalikud võimalused. See polegi nii raske ega kallis. Selle eest saame me ka parema tervise, puhtama keskkonna. Ja uskuge või mitte – saame suurema vabduse! Sest siis ei ole muret parkimisega ega sõltu bussigraafikust.
Saue vald on nii lähedal Tallinnale, et kohalik omavalitsus peaks innustama inimesi jalgratast kasutama igapäevaseks liiklemiseks. Aga selleks on vaja veel rohkem jalgrattateesid nii Tallinnast Laagrisse kui mujale valla piirides. Miks mitte ka Saue linna. Selllest saab kasu igaüks. Ennekõike aga lapsed, kellel on vaja jõuda kooli kiiresti ja ka turvaliselt. Seda siis, kui jalgrattateed on kasutamiseks tehtud.

TULE REISIJUTTUDE ÕHTULE! - Toimunud

Oma seiklustest räägivad:
Kristjan Kruus - kümme kuud Austraalias
ja Uus Meremaal
Tõnu Pihelgas - kuus kuud läbi Aafrika

Kodust kaugel juhtub palju ja näeb veelgi rohkem.
Tule kuulama ja järgi uurima!

Sellel neljapäeval, 15. oktoobril kell 19.00
Veskitammi Kultuurikeskuses.
Üritus tasuta

E - valimised

Täna ja homme on võimalik veel eelhääletada või e-häält anda internetis. Seega, kui valik on teie peas valmis küpsenud, siis saate oma hääle anda juba nüüd.
Nii suureneb tõenäoliselt valimisaktiivsus ja õiglustunne inimestes. Ole aktiivne ja langeta üks tark valik.

Rohkem infot valimiste kohta leiate siit: http://www.vvk.ee/





Oma e-hääle saate anda siit: http://www.valimised.ee/

Keda või mida me valime?

Ikka ja jälle kohtab inimeste seas nõutust selle suhtes mis valimised tulemas on ning mida siis konkreetne valimistulemus mõjutab. Seepärast siin ka meeldetuletav selgitus neile, kelles see küsimus segadust tekitab. Niisiis, keda või mida me valime?

Nelja aasta tagant valitakse Eestis KOHALIKE OMAVALITSUSTE volikogusid. Nagu nimetuski ütleb, valitakse neid otsustusorganeid, volikogusid, mis otsustab ja juhib asju omavalitsuses, kohapeal. Eesti riigivalitsemise ülesehitus on kahetasandiline – riiklik ehk keskvalitsuse oma ja omavalitsuslik, seega linna või valla ulatuses juhtimine. Eestis on 226 omavalitsust (2009.aasta seisuga)  ja nende volikogusid me valimegi.
Volikogu – vallavalitsus – valla ametnikud
VOLIKOGU ei ole organ, kus ametnikud töötaksid igapäevaselt ja selle kaudu teostaksid valla igapäevast valitsemist. Küll on volikogu omavalitsuse tasandil kõige kõrgem juhtimisorgan. Volikogu langetab otsuseid ja võtab vastu õigusakte, mille järgi OMA-VALITSUS (omavalitsuse igapäevane valitsemisorgan) tegutseb. Volikogu õigusaktid on linna või valla valitsusele täitmiseks.

Niisiis, teie head valijad, valite Saue valla volikogu. Volikogu valib ehk nimetab ametisse Saue Vallavalitsuse. Vallavalitsus on väiksearvuline poliitiline valitsemis- ja juhtimisorgan. Saue Vallavalitsus on viimastel aastatel olnud seitsmeliikmeline. Vallavalitsus teeb otsused oma istungitel, mis toimuvad vastavalt korrale ning vajadustele, enamasti sagedusega kord nädalas.

Poliitilist vallavalitsust ja omavalitsuse ametnikke juhib vallavanem. Valla juhtimist igapäevase tööna teevadki omavalitsuse ametnikud. Need on teenistujad, kellega vallakodanikel on vallamajas kõige sagedamini kokkupuudet oma asjade ajamisel. Tavakõnes nimetatakse just vallavalitsuse ametnike kogumit vallavalitsuseks ja ega eesti keeles olegi erinevaid nimetusi ametnikest koosnevale täitevvõimuorganile ning poliitilisele omavalitsuse valitsusele. Esimesed teevad oma igapäevast tööd ametnikena ja saavad oma töö eest palka, teised käivad koos vastavalt korrale ning saavad valla juhtimisele panustatud aja eest kompensatsiooni. Ka volikoguliikmed ei istu igapäevaselt vallamajas ning ei saa oma töö eest palka, vaid tasu. Tasu suuruse otsustab volikogu. Saue vallas oli lõppeva valitsemistsükli, nelja aasta jooksul, volikogu lihtliikme tasu suuruseks 1500.- krooni kuus, miinus maksud. Volikogu komisjonide esimehed, aseesimees ja esimees saavad suuremat tasu. Volikogu esimehe tasu suuruseks oli seni 7000.- krooni kuus. Minu ettepanek volikogule, nelja aasta eest, oli töötada tasuta, ent kahjuks teised volinikud seda ettepanekut ei toetanud.

Volikoguliige kui teie mõtete pikendus
Valitavaid volikoguliikmeid on teil, head valijad, õigus alati mõjutada. Te võite igale volikoguliikmele rääkida ära oma mured, pakkuda ideid, soovitada, nõuda ja anda nõu. Volikogu liige teeb istungitel otsused oma südametunnistuse järgi või parteidistsipliinist lähtuvalt. Vallavalitsuse ametnikke te mõjutada ei saa. Ametnik töötab õigusaktidele ning oma ametijuhendile vastavalt. Neist lähtuvalt langetab ka otsuseid, vaid oma volituste piires.

Omavalitsuste volikogud valitakse neljaks aastaks. Niisiis, te saate oma valijahääle kaudu mõjutada valla tipptasemel juhtimist järgnevaks neljaks aastaks. Mõelge, analüüsige ja tehke oma tark otsus. Ja kui otsus on tehtud, kui valimistulemused on reastanud kandidaadid, ärge unustage oma valitut, vaid aidake teda oma ettepanekutega ja nõudke talt tehtud töö kohta aru. Teie mõjutategi oma otsuste, ideede ja ettepanekutega Saue valla elu järgneval neljal aastal. Tulemuslikku otsustamist, head valimisindu!

Olav Kruus
Saue Vallavolikogu liige 2005-2009

Õhtu Raimond Valgrega - Toimunud

Mängufilm
„Need vanad armastuskirjad“
ja ajastukroonikad

...üllatus ka!

14. oktoobril kell 19.00 Hüüru mõisas

Korraldab ja kommenteerib OLAV KRUUS
TASUTA

Toimunud

Mõtted oma valla arendamiseks

Ma pigem süütan küünla kui hakkan kiruma pimedust.
Teeme omavalitsuse töö tõhusaks ja inimkeskseks. Omavalitsus peab tegutsema oma kodanike hüvanguks. Pikendame vallavalitsuse lahtiolekuaegu ning piirame valitsemiskulude kasvu. Vallavalitsus näoga inimese poole! Majandamine Saue vallas edukaks!

Et lamp valgustaks, on sinna vaja õli valada.
Hoolime inimesest. Vald peab looma tervisliku ja kultuurse elukeskkonna. Toetame eakaid nii rahaliselt kui bürokraatlikul asjaajamisel.
Toetame lastega peresid, noorte õppimisvõimalusi ja eraalgatust. Loome toetusfondi väikelaste koduhoiuks ning valla stipendiumi edukale üliõpilasele. Suurendame kooli- ja lasteaiakohtade arvu! Abistame päevahoiuteenuse pakkumise soovijaid.

Inimesed on nagu nad on - ja neid ei tule mitte muuta, vaid tundma õppida.
Panustame tervislike eluviiside propageerimisse. Igasse asumisse spordiplats, kultuuriüritused vallarahvale lähemale! Valla osalusega organisatsioonide tegevus ning rahastamine läbipaistvaks. Toetame erivajadustega inimeste väljaõpet ja töötute ümberõpet. Saue piirkonnas tuleb rajada ümberõppekeskus – euroraha tuleb rakendada kohapeal!

Kui unistad vikerkaarest ei tohi karta vihma kätte sattumist.
Uuendame arengukavad ja üldplaneeringu, mis peaksid olema tihedamalt seotud eelarvega ja sisaldama rohkem võimalusi. Algatame valla teede ja tänavate teemaplaneeringu. Rajame enam jalgrattateid (kergliiklusteid) valda.
Hindame keskkonnasäästlikkust ja loodussõbralikkust. Elulaad muutugu keskkonnasõbralikuks, energisäästlikkus eluviisiks!

Mõistus seisneb selles, et näha erinevate asjade sarnasust ja sarnaste erinevust.
Edendame valla infrastruktuuri. Tagame juurdepääsu valla tõmbekeskustele korras (tolmuvabade) teede ja toetatud ühistranspordi kaudu. Vald saab abistada kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kättesaamist igas väikekülas.
Tõstame turvalisust. Rohkem ennetavaid tegevusi, näiteks enam turvakaameraid riskikohtadesse.

Kui sa ise endasse usud, siis usuvad sinusse teisedki.Loome soodsad tingimused väikeettevõtete tekkeks, abistame neid toetuste taotlemisel ja koolituste läbiviimisel, koos sellega aitame kaasa uute töökohtade tekkele. Valla abi ettevõtluse starditoetuste saamisel!

Ajaloo- ja filmiõhtu - 70 aastat nõukogude OKUPATSIOONIST - Toimunud

Kavas:

• dokumentalist Mart Taevere meenutusfilm „Võõra võimu all”
• ajaloolase ja literaadi Lauri Vahtre päevakohane ettekanne
• ajaloolised kroonikafilmid ja vaba vestlusring
• õhtut juhib Olav Kruus

Tule ja veendu, et ajalugu võib olla vägagi mitmetahuline ja intrigeeriv

25. septembril kell 18.00
Veskitammi Kultuurikeskuses, Laagris
Sissepääs PRII

27. septembril toimub rattamatk - Tunne oma koduvalda - Toimunud

Rattamatk algab Laagrist vallamaja parklast 27. septembril kell 12.00

Marsruut: Laagri - Alliku - Vanamõisa - Saue - Aila - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Ääsmäe.

Tuulas on lõuna 14.50-15.45. Matka kogupikkus on 33 km. Jõudmine Ääsmäe mänguväljakutele orienteeruvalt 16.30.

OLAV KRUUS

Elan üle kolmekümne aasta Saue vallas, Laagris. Olen juhtinud europrojekte, millega olen aidanud kaasa noorte põlvkonna haridusvõimaluste mitmekesistamisele ja paremale tööhõivele. Olen töötanud ka ajakirjaniku, PR-spetsialisti, arhivaari ja õpetajana, samuti riigi- ning omavalitsusametnikuna ja pidanud loengukursusi kõrgkoolides. Olen Saue Vallavolikogu liige ning olnud Jõelähtmel Vallavalitsuse liige. Abielus, kahe täiskasvaud lapse isa.

Olen veendunud, et avaliku sektori, sealhulgas omavalitsuste, töötajad peavad tegutsema rahva hüvanguks. See tegevus peab olema tõhus ning andma kodanikule silmaga märgatavat tulemust. Iga ametnik peab seisma näoga inimese poole ja olema ennekõike vallakodaniku abistajaks. Neist põhimõtetest lähtuvalt olen viimased neli aastat tegutsenud ka meie valla volikogus, olen kaitsnud vallakodanike huve vallavalitsuse ükskõiksuse, omavoli ning minnalaskmise eest. Julgen väita, et olen praeguse volikogu aktiivseim saadik.

Läbi aastate olen olnud isamaaliste põhimõtete ning ideeliste väärtuste kandjaks ja toetajaks. Samas pole ma kunagi kuulunud ühessegi erakonda. Sellega olen tahtnud näidata, et aus, põhimõttekindel ning teotahteline olles on võimalik ka ise ühiskonnas midagi ära teha. Paraku on meil Eestis selles osas veel pikk tee minna. Kuna kambakraatia ja ülepolitiseerimise tulemusena on paljud inimesed sunnitud oma töökoha hoidmiseks parteisse astuma või valimisnimekirjades osalema. Tahan, et inimesed saaksid olla oma valikutes vabad ja et meil jätkuks tarkust ning meelekindlust sellist läbipaistvat ühiskonda ise luua.

Kirjuta mulle: olav.kruus@gmail.com

70 aastat nõukogude okupatsioonist - Toimunud

Ajaloo- ja filmiõhtu - 70 aastat nõukogude okupatsioonist.

Kavas:
· dokumentalist Mart Taevere meenutusfilm „Võõra võimu all”
· ajaloolase ja literaadi Lauri Vahtre päevakohane ettekanne
· ajaloolised kroonikafilmid ja vaba vestlusring
· õhtut juhib Olav Kruus
Tule ja veendu, et ajalugu võib olla vägagi mitmetahuline ja intrigeeriv
25. septembril kell 18.00
Veskitammi Kultuurikeskuses, Laagris
Sissepääs PRII